Mullu sügisel korraldatud mitmemiljonised lepingud, millega koolidesse koroona kiirteste hangiti, tekitasid küsimusi ja pahameelt algusest peale, kuid lisaks konkurentidele mõruda meele toomisele oli see ka vastuolus seadusega.
Haridus- ja teadusministeerium tellis ettevõttelt Selfdiagnostics koolide jaoks 5 miljoni euro eest koroonaviiruse kiirteste, mis võivad olla mõeldud ainult professionaalidele kasutamiseks.
Turuosaliste kahtluste järgi maksumaksjale turuhinnast kaks miljonit eurot kallimaks läinud koolidele mõeldud kiirtestide hanget ootab tõenäoliselt ees põhjalik järelevalvemenetlus rahandusministeeriumis.
Seda on kurvastav näha, milline hoiak on haridusministeeriumis kiirtestide hanke käki asjus võetud. See ei anna lootust, et edaspidi suudetakse pikemalt ette vaadata ja mõelda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei salga, et eelmisel nädalal palju kriitikat saanud riigihankest, millega koolidele saadi koroonaviiruse kiirtestid, on palju õppida.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.