Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.

- Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
- Foto: Lisette Luik
“Kõikidel jahimeestel pole relvaluba, kuna neil pole selle vastu huvi. Nemad käiva jahil seltskonna pärast, sest neile meeldib looduses käia ning nad austavad loodust,” sõnas Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak.
Ka Einar Vallbaumi isa ja vanaisa olid jahimehed, aga erinevalt esiisadest, meeldib Vallbaumile tulistada padrunite asemel fotosid. “Pildile olen saanud karu, metssea, põdra, kitsed, rebased, jänesed ja kullid aga mulle meeldib ka jahimehi pildistada - seda, kuidas nad loomi passivad,” rääkis Vallbaum õhinaga enda jahil käimisest.
Ta meenutas naljatamisi, kuidas pärast aastat jahil käimist võeti teda niimoodi seltsi liikmeks, et keegi temalt luba ei küsinud. “Lihtsalt öeldi, et nüüd oled jahiseltsi liige ja ongi kõik,” ütles Vallbaum. Ta kahtlustab, et tema kasuks rääkisid just jahil tehtud fotod, mida ta jahimeestele lahkesti jagas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.