Salajased kirjavahetused: kuidas Swedbanki bossid muretsesid ja valetasid
2018. aasta suvel tundis Swedbankis rahapesuvastases osakonnas töötanud meesterahvas külma hirmuhigi, kui luges uudiseid Danske võimalikust trahvist Baltikumis toime pandud rikkumiste eest.
Rootsi prokuratuur esitas süüdistuse Swedbanki endisele juhile Birgitte Bonnesenile, teda süüdistatakse raskes pettuses või raskes turumanipulatsioonis, kirjutab Dagens Industri.
"Jah. Me ei leidnud midagi. Me vaatasime kõik kliendid üle, keda mainis meedia Danskega seoses ning ükski neist ei ole ega ole olnud Swedbanki kliendid. Mitte ükski neist."
Erakordne sissevaade näitab, kuidas Swedbank pigistas silma kinni, kui oligarhidega seotud ja sadu miljoneid eurosid päevas liigutanud kliendid palusid teha miskit, mis meenutas isegi töötajatele endile kangesti rahapesu.
Üheksa kuud Swedbanki juhtimisest eemal olnud Robert Kitt viitas, et tal oli keeruline panka juhtida, sest info ei liikunud alati nii hästi, kui pidanuks.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.