Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: süüdi on energia ja toidu suur osa eestlase tarbimises
Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš.
Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Euroopa Keskpanga oodatud 2protsendiline hinnatõus on käes ja tõenäoliselt ületatud, septembris oli euroala inflatsioon juba 3,4 protsendil, kusjuures Eestile prognoositakse kõige tempokamat hinnatõusu.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.