Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme tähtsaimat muudatust ehk kuidas muudab Euroopa kliimalepe sinu elu
Üleeile alustas Euroopa Komisjon fossiilsetest kütustest loobumist ja kliimaneutraalsuse poole liikumist, pakkudes välja rea meie kõigi elu mõjutavaid muudatusi. Politico reastas neist kümme oluliseimat.
Tallinna sajal uuel gaasibussil ilutsevast loosungist “See buss on roheline väljast ja seest” vastab tõele vaid esimene pool. Roheliseks võõbatud bussid ei sõida nagu lubatud biogaasiga, vaid enamasti tavalise fossiilse maagaasi jõul.
„Jälgin huviga mis hakkab toimuma aastal 2025 Pariisis, kus hakkab kehtima totaalne diiselsõidukite keeld. Kuidas need tohutud kogused kaupa väikeste kaubikutega laiali veetakse, sest suuremate tarbesõidukite seas ei ole diislile alternatiivi veel niipea näha,“ tõdes saates "Ärikliendid roolis" AMTELi tegevjuht Arno Sillat.
On kolm trendi, mida mina näen, kus poliitikud-regulaatorid kindlasti sekkuvad, meeldib see siis või mitte, ütles president Kersti Kaljulaid Äripäeva TOP 100 auhinnatseremoonial peetud kõnes.
Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” eestkõneleja Madis Vasseri sõnul on Eestil võimalik saavutada kliimaneutraalsus juba 2035. aastaks. Vasseri hinnangul pidurdab riik praegu paika pandud eesmärkidega ettevõtete tootmise rohelisemaks muutmise võimekust.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.