Reinsalu hakkab rohkem ärikeelde jagama

Justiitsministeerium saadab paari nädala jooksul aruteluringile seaduseelnõu väljatöötamise kava, milles pakutakse välja nii-öelda kiire pakett selleks, kuidas ohjeldada pahatahtlikke pankrotte.

Nimelt ei ole justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul normaalne, et võlgades ettevõtetest lahti saamisest on Eestis saanud lausa eraldi majandusharu. Igal aastal jätavad maksejõuetud ettevõtted üles umbes 40 miljonit eurot võlgasid, mida on väga raske, kui mitte võimatu kätte saada. Seda peamiselt seepärast, et maksejõuetud ettevõtted müüakse tankistidele, kes jätavad ettevõtted nii kauaks tegevusetult seisma, kuniks Äriregister nad lõpuks lihtsalt ära kustutab – ilma karistuseta.

Tankistid kaardile

Ühtlasi on Reinsalu sõnul probleem, kui ettevõttel puudub juhatus täielikult või on selle liikmed täielikult kättesaamatud. Justiitsministeerium kavatseb panna paika, kuidas juhatuse liikmeid peaks vajadusel kätte saama. Näiteks peavad kindlasti juhatuse liikmel olema esitatud elektroonilised kontaktandmed. Reinsalu sõnul on arutatud palju ka selle üle, kas juhatuse liikmeks lubatakse isikut, kes ei asu Eesti Vabariigiks. Selles küsimuses jõuti kompromissile, et lubatakse küll, kuid seda juhul, kui juhatuse liikmele on määratud esindaja, kelle kaudu on võimalik juhatuse liikmega kontakti saada. Reeglina on selline esindaja notar, advokaat või maksukonsultant, ütles Reinsalu.

Marie Rosina sõnul on Eestis ettevõtteid äärmiselt lihtne asutada, ent keeruline kustutada. Kui ettevõtte tegevuse lõpetamine oleks lihtsam, ei jäetaks tema sõnul ka nii paljusid ettevõtteid lihtsalt registrisse hääbuma.

Seevastu Reinsalu leiab, et mingites olukordades tuleks ettevõtete tegevuse lõpetamist ja kustutamist hoopis raskendada. Seda näiteks juhtudel, kui käib kohtumenetlus. „Nii ei tekiks olukorda, kus ühel hetkel on kohtumenetluse all olev ettevõte lihtsalt kuhugi kadunud,“ ütles ta.

Aruannete esitamine karmimaks?

Rosin märkis, et justiitsministeeriumi kiirpakett tundub talle mõistlik. Ta lisas, et vaatas hiljuti ka Eesti e-residente ja avastas, et näiteks aprillis on Eestisse e-residendiks tulnud üks filipiinlane, kes on hakanud ettevõtete matmisega tegelema. „Juba tal ongi 70 ettevõtet,“ ütles Rosin. „Me peame igal juhul selle probleemiga tegelema. Keegi peab võtma maksejõuetuse eest vastutuse,“ ütles ta.

Rosina sõnul on ta välja pakkunud, et kui ettevõtted ei ole mitu aastat majandusaruannet esitanud, tuleks ka nende ettevõtete majandustegevus peatada. „See oleks väga lihtne lahendus,“ ütles ta. Seda ettepanekut pole veel kuulda võetud.

Kaubanduskoda, tööandjate keskliit, maksu- ja tolliamet ja võlausaldajate liit istusid kevadel koos justiitsministeeriumiga maha ja arutasid, mida tuleks teha, et Eestis ei tuleks igal aastal juurde umbes 7000 ettevõtet, kes lähevad pankrotti ja kes jätavad maha 20-30 miljonit eurot tasumata makse.

Kohtumise tulemuseks oli see, et justiitsministeerium lubas sügiseks valmis saada selleteemalise seaduseelnõu väljatöötamise kava. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit esitasid suvel justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitaks probleemi lahendada. Justiitsministeerium võttis kuulda enamikku neist.