- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ummikutest päästavad droonitaksod ja hõljukvagunid
Lõputuna näivad taksosabad, rahvast tulvil metrood ning sõiduplaanid, mis üksteisega kuidagi ei ühildu. Suurlinnade transpordisüsteemid pole just oma parimas vormis. Õnneks on inseneridel valmimas täiesti uued sõidukid, mis ummikud ehk igaveseks lõpetavad, kirjutab aprilli Imeline Teadus.
Kogu maailma insenerid nuputavad, kuidas rool inimese käest üldse ära võtta ning anda sõidukite juhtimine meist palju usaldusväärsema tehnika ja – tuleb tunnistada – ka nii mõneski mõttes meist intelligentsema tarkvara kätte.
Isesõitvate autodega seonduv suurim lootus ongi ennekõike turvalisus. Liiklusõnnetustes hukkub igal aastal üle kogu maailma 1,25 miljonit inimest. Kui kogu liiklus koosneks ainult isesõitvatest sõidukitest, võiks surmajuhtumite arv kahaneda peaaegu nullilähedaseks. Kui autoliiklus oleks arvutite juhtida, siis suudaksid sõidukid kasutada tänavaruumi märksa ökonoomsemalt. Nad vahetaksid pidevalt omavahel infot ning oleksid interneti kaudu ühenduses valgusfooride ja linnaliikluse juhtarvutitega, omades täielikku ülevaadet liiklussituatsioonist. Tänu sellele ei satuks isesõitev auto kunagi liiklusummikusse, vaid valiks aegsasti marsruudi, mis väldib ummikuohtlikku piirkonda.
Isesõitvad moodulid
Tuleviku transpordisüsteemid sisaldavad kindlasti ühissõidukeid, nagu bussid ja rongid. Nendega seondub aga nn viimase kilomeetri probleem. Rong võib ju olla kiire ja mugav, kuid rongi peale saamiseks peab reisija läbima ka vahemaa oma kodu ning vaksali vahel. Kui see maa on liiga pikk või kui kõndimine valmistab inimesele raskusi või tal on kaasas palju pagasit, tundub mõistlikum valida autosõit.
Ettevõte Next Future Transportation töötas seepärast välja uudse ühistranspordilahenduse. Nexti bussid hakkaksid koosnema isesõitvatest moodulitest, mille marsruute määraksid reisijad oma vajaduste järgi. Bussimoodul tuleb reisijale järele sinna, kuhu too mobiilirakenduse kaudu selle tellis. Teel reisija pealevõtmiseni võib bussimoodul põkkuda teiste moodulitega, mis samal marsruudil liiguvad. Sel juhul tekib üks suurem buss, kus reisijad, kel ees sama tee, võivad ühte moodulisse koguneda. Samamoodi on võimalik bussiga ühinema kutsuda teenindusmooduleid, nt kohviku- või tualetimoodulit.
Ettevõtte sõnul vähendaks nende süsteem liikluskoormust kuni 78% , kui võrrelda seda isejuhtivate individuaalsõidukitega, mis ei suuda ühise marsruudi korral üheks sõidukiks ühineda.
Mllised võiksid isesõitvad moodulid välja näha, vaata siit.
Droonist saab takso
Hiina firma Ehang esitles aga 2016. aasta alguses piloodita drooni Ehang 184, mis on mõeldud ühe inimese sõiduvahendiks. See on maailma esimene isesõitev transportdroon. Ainus asi, mida reisija peab tegema, on sihtkoha sissetoksimine. Edasi tegeleb navigeerimisega pardaarvuti, mis suhtleb ka kõigi teiste läheduses olevate lennuvahenditega.
Drooni arendustöö on veel pooleli, sest praegu piisab laetud akudest ainult 23 minuti pikkuseks lennuks. Ehangi visiooni järgi hakkavad neil isesõitvatel droonidel silma peal hoidma juhtimiskeskused, kus töötavad spetsiaalse väljaõppe saanud piloodid, kes probleemide korral lennu juhtimise üle võtavad. Ettevõte sai hiljuti USA ametivõimudelt loa teha katselende Nevadas.
Drooni katselendu vaata siit.
Hetkel kuum
Veel aprilli Imelises Teaduses
Päikesesüsteemi taevakehadel on rohkelt vett
Rasv on kasulik
Õhus rippuvad kupeevagunid
Paljudes suurlinnades koosneb linnalähiliinide rongitranspordivõrk vähestest rongijaamadest, mis asetsevad reisijate lõppsihtpunktide suhtes mitte just kõige soodsamalt. Uudne skyTran kujutab endast kuue meetri kõrgusele rajatud õhuliini, mida pidi sõidavad kaheinimesekupeed. Kõik kupeevagunid libisevad mööda rööbast, rippudes katusele paigaldatud haakesüsteemi abil rööpa küljes. Oma olemuse poolest on vagun tegelikult magnethõljukrong: Maapinnalt õhku tõstetud rööpad võtavad harilikust raudteest palju vähem ruumi. Seda on tavalisest raudteest odavam rajada ja samuti saaks teha senisest tihedama võrgustiku nii rööbastest kui ka peatustest - neid võib rajada sõna otseses mõttes iga maja ette.
Visiooni rippuvatest kupeevagunitest vaata siit.
Soome pealinnas Helsingis on võetud sihiks jõuda 2050. aastaks isejuhtiva liikluseni. Nii mõnigi ekspert usub, et meile praegu tuntud auto on aastaks 2070 täielikult kadunud ning kogu inimeste vedu rajaneb juhita sõidukitel.
Pikemalt loe linnatranspordi arengust aprilli Imelisest Teadusest.
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele