• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,02%7 729,25
  • DOW 300,16%53 654,78
  • Nasdaq −0,28%26 468,14
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,91
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,02%7 729,25
  • DOW 300,16%53 654,78
  • Nasdaq −0,28%26 468,14
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,91
Kõige kirglikum arutelu käis tänavusel logistika aastakonverentsil raudtee arengustsenaariumide ja Rail Balticu üle.
ACE Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot, Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare, Locosmarti omanik Hannes Luts ja Transiidikeskuse juht Erik Laidvee.
  • ACE Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot, Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare, Locosmarti omanik Hannes Luts ja Transiidikeskuse juht Erik Laidvee.
  • Foto: Raul Mee
Kas unikaalne eksperiment kahe paralleelse raudteesüsteemi loomiseks väikeriigis on lõpuni läbi mõeldud? Kas Rail Baltic ja Helsingi–Tallinna tunnel tasuvad end ära? Kas Rail Balticu konkurents laevatranspordiga on mõistlik, kui kaubakogused ei ole lootustandvad? Kas maksumaksja raha pealemaksmine kaubavedudele on mõeldav? Mis toimub pärast Leedu–Poola piiri? Mis saab siis, kui tunnelit ei tule? Need olid vaid mõned küsimused, millele üritati vastust leida.
 Me ühendame Rail Balticuga lennujaama, Muuga, Ülemiste, Pärnu.
Kristjan Kaunissaare,
Rail Balticu projekti koordinaator 
Konverentsil esinenud majandusteadlase, Tallinna Ülikooli strateegia ja strateegilise juhtimise professori Erik Terki sõnul on Eesti jaoks kõige eelistatum arengustsenaarium “Helesinine hub”. Selle eeldused on, et majandussuhtlus ja kaubaveod kasvavad nii ida–lääne kui ka põhja–lõuna suunal ning Rail Balticu projekt realiseeritakse venimiseta. Stsenaariumi kahjuks räägib aga see, et kaubavoog ida–lääne suunal on kahanenud ja paremal juhul võib kolme-nelja aasta pärast loota vaid Ukraina konflikti eelse mahu taastumist.
Venemaa kasutab oma sadamaid
(Parandatud ACE Logistics Groupi nõukogu esimehe ja osaniku Karli Lamboti seisukoht Rail Balticu kohta 23.11.)
Terki sõnul puuduvad prognoosid, kui kiiresti võiks suureneda Balti riikide vaheline kaubavahetus, sh nn intraindustrial trade. Suuremate regionaalsete ettevõtete Baltikumi paigutamine võib olukorda tema sõnul muuta, kuid praegu oleme liiga palju kinni nendes kaubavoogudes ja selles mustris, mis meil hetkel on.
Tunnel annaks tohutu tõuke
Soomlaste huvi on tugevnenud ka Helsingi–Tallinna tunneli vastu, mis töötab omakorda võimendina Rail Balticu jaoks. Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Kaarel Kose sõnul kasvataks tunneli rajamine Helsingi ja Tallinna vahele piirkonna jõukust ning see teeks palju lihtsamaks ka spetsialistide meelitamise Eestisse. Kasvaks ka meie innovatsioonipotentsiaal ning paraneks juurdepääs Soome kapitalile. Raudteetunnel Tallinna ja Helsingi transpordiühenduses tähendaks neljamiljonilise elanikuarvuga piirkonda, kus toimuks pidev pendelränne ja ettevõtluse liikumine.
Keegi ei kahtle, et Rail Baltic ja Helsingi–Tallinna tunnel annaksid uut hingamist nii logistikasektorile, regioonile kui ka Soome-Eesti ühisele arengule. Kuid peamised küsimused on, millisel kujul, mis on selle hind ja ka tasuvus. Kõige olulisem on aga põhjalikult analüüsida, kust leitakse raha selle raudteeliini ülalpidamiseks.
Rail Baltic
Euroopa standarditele vastav 1435 mm laiuse rööpmevahega 950 km pikkune raudteeprojekt, mis peaks ühendama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. 
Projekti maksumus on 3,68 miljardit eurot, millest 85 protsenti kataks Euroopa Liit. 
Peamised erinevused võrreldes Lääne-Euroopa raudteedega on rööpmelaiuses (meil 1520 mm, läänes 1435 mm) ning haakesüsteemides (meil on kasutusel automaatsidur SA-3, läänes kruvisidur). Eri laiusega raudteed on veel Rootsis, Soomes, Poolas, Hispaanias ja Portugalis.
EACOMi uuringu järgi on raudteeliin võimeline vedama 5 miljonit reisijat ja 16 miljonit tonni kaupa aastas. 
Soomes tekitab ärevust veel Tallinna–Helsingi tunnel. 80 km ühenduse ehitamisel väheneks sõiduaeg kahe linna vahel 30 minuti peale. Berliin oleks vaid kuue rongisõidutunni kaugusel.
.
Logistika aastakonverents.
  • Logistika aastakonverents.
  • Foto: Raul Mee

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele