- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 293,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,56
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 293,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti luure: ainus oht on Venemaa
Kokkuvõttes kirjutab teabeamet, et praegu võimul oleva Vene valitsuse viljeldav poliitika on ja jääb lähitulevikus ainsaks Läänemere regiooni sõjalist julgeolekut ohustavaks teguriks. Idanaabri erimeelsused Läänega, süvenev vabatahtlik isoleeritus, raskesti ennustatav ja agressiivne tegutsemine oma plaanide teostamisel nõrgestab meie regiooni julgeolekut.
Venemaa juhtkonnas valitseb veendumus, et lääneriikidega suheldes saab Venemaa oma huve kaitsta üksnes jõupositsioonilt, mis muu hulgas hõlmab sõjalise ähvarduse pidevat demonstreerimist. Venemaa juhtkond peab NATO tegevust oma julgeoleku kindlustamisel ja NATO liikmesriikide arvu suurenemist eksistentsiaalseks ohuks oma riigile. Oma huve kahjustavana käsitab Venemaa ka Euroopa Liidu integreeriva loomuga poliitikat. Sellisest ohuhinnangust lähtudes käivitas Venemaa agressioonid Gruusia ja Ukraina vastu, sest püüab kõhklematult, kõigi vahenditega takistada oma eesõigustatud huvidesfääri kuuluvate riikide vahetut liitumist Läänega.
Venemaa on oma kaitse-eelarvet viimasel kümnendil suurendanud, kuid tema relvajõudude suutlikkus eri tüüpi konfliktides ei ole ühtlane. Venemaa võime pidada sõda ainult konventsionaalsete vahenditega on piiratud ja praeguses majanduskriisis probleemid pigem süvenevad. Kuigi see on ebatõenäoline, ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist Balti riikide vastu, sest meist kaugel toimuvatel konfliktidel võivad olla siirded ka Läänemere piirkonnas. Vahetut sõjalist ohtu Eestile vähendab NATO heidutus- ja kaitsetegevus. Suurt osa asjaoludest, mis tegid Ukraina Venemaa agressioonile vastuvõtlikuks, Eesti puhul ei esine.
Vladimir Putini režiimil puuduvad ideed ja ka tahtmine Venemaad ühiskondlikult ja majanduslikult kaasajastada. Venemaa ühiskonda proovitakse koondada vastandudes Läänele, luues välisvaenlase kuvandit ning püüdes taastada nõukogudeaegset mõjuvõimu. Kremlis usutakse, et riiki tabanud raskest majandusolukorrast saadakse üle paari aasta jooksul. Juhtkond sisendab ka rahvale, et raskused on ajutised ja tekitatud väljastpoolt, selleks et Venemaad nõrgestada. Majanduskriisist väljumiseks ei piisa Venemaale aga ainuüksi sanktsioonide tühistamisest ja kõrgest nafta hinnast, selleks on tarvis ka laialdasi majandusreforme.
Terrorism ja küberjulgeolek
Teabeamet jätkab aastaraamatu kokkuvõttes, et praegune islamiterrorismi laine maailmas on seninähtutest kõige laiahaardelisem ja ohtlikum. Rahvusvaheline terrorism Eestit praegu väga tõsiselt ei ohusta, kuid kujutab endast kõrget riski, eelkõige Eesti kodanikele välismaal. Suurim oht Eestile on radikaliseeruvad islamikogukonnad naabermaades ning Euroopa Liidu kodanike osalemine relvastatud konfliktides väljaspool Euroopat, ennekõike Süürias ja Iraagis.
Keerulise julgeolekuolukorra tõttu migrantide päritoluriikides on oodata migratsioonivoo jätkumist Euroopasse. Euroopa Liidu liikmesriikides on migratsioonikriisi taustal populaarsemaks muutunud need paremäärmuslikud liikumised ja erakonnad, kes on Euroopa Liidu vastu vaenulikud. Äärmuslike vaadete levikut ja pingete tekkimist kasutab osavalt ära Venemaa oma välispoliitilisi eesmärke püüdes.
Peale selle juhib teabeamet tähelepanu infotehnoloogilistele rünnetele, mis võimaldavad suhteliselt odavalt ja tõhusalt destabiliseerida poliitilist või majanduslikku olukorda, põhjustada füüsilist kahju ITst sõltuvatele seadmetele või lüüa rivist välja olulist informatsioonitaristut. Piirid küberaktivistide, -kurjategijate ja riigi palgal olevate häkkerite vahel muutuvad järjest hägusamaks. Eesti on endiselt sagedaste küberrünnakute sihtmärk, kuigi need ründed ei ole olnud väga intensiivsed.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele