Linnupõld: enamik pankasid aktsepteerib ühisrahastust

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Kuigi alguses oli ühisrahastusprojektide kaudu kinnisvaraprojektidesse investeerimine pankade jaoks ebaselge ja kardeti "kolhoosi" tekkimist, on nüüdseks erimeelsused lahendatud, kinnitas Crowdestate'i juht Loit Linnupõld Äripäeva teemaveebile kinnisvarauudised.ee.

Aira Tammemäe

Crowdestate'i juht Loit Linnupõld
Foto: Eiko Kink

Eelmisel aastal leidis mitu kinnisvaraarendust rahastuse ühisrahastusplatvormide kaudu minutitega, huvi oli suurem kui pakkumine. Samas oli turul kuulda ka skeptikute häält, kes hindasid ühisrahastusprojektide riske liiga kõrgeks. Äripäeva teemaveeb kinnisvarauudised.ee uuris kinnisvarakonverentsi eel, mida Linnupõld nendest kõhklustest arvab.

Mida on skeptikud ühisrahastusprojektidele kõige enam süüks pannud ja kuidas nende kõhklustele vastaksid?

Investoritel oli alguses üsna palju küsimusi ühise investeerimise ärimudeli kui sellise kohta (a la “mis see on?” ja “kuidas see töötab?”). Crowdestate on ühisrahastamise teemal teinud palju selgitustööd ning meie üle 5500 investeerimishuvilisest koosnev kasutajaskond on selge märk selle kohta, et ühisrahastamine ei ole enam mingi nišilahendus. 2015. aastal väljusime edukalt ka oma kahest esimesest kinnisvarainvesteeringust ning tegime investoritele tagasimakseid rohkem kui 1,5 miljoni euro suuruses summas, mis omakorda on kinnituseks ärimudeli elujõulisusele.

Kinnisvaraprojekte finantseerivate pankade põhimureks oli alguses ebaselgus ühisrahastajate kui võimaliku vastaspoole suhtes ning kartus nn kolhoosi tekkimise ees. Oleme kohtunud kõikide pankade kinnisvara finantseerimise eest vastutavate inimestega ning oma ärimudelit ja sellega kaasnevaid riske põhjalikult selgitanud. Tänaseks on ühisrahastuplatvormide osalemine kinnisvarasse investeerimisel vastuvõetav enamikule Eestis tegutsevatele pankadele.

Finantsinspektsioon tegi teile ettekirjutuse, mis puudutab just finantsturvalisust.

Kuigi ühisrahastusplatvormide tegevus ei ole kuulu tänase finantsregulatsiooni alla, peame sagedast ning avatud suhtlust nii seadusandlike kui ka järelevalvet tegevate organisatsioonidega oluliseks ning teeme seda regulaarselt. Oleme FinanceEstonia raames loonud ka vastava töögrupi, kus ühisrahastusplatvormide esindajad arutavad koos rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga ühisrahastamist toetava ning investorite turvalisust tagava keskkonna arendamise teemasid. Lähiajal on valmimas ka ühisrahastusplatvormide tegusemise hea tava, kus pööratakse suurt tähelepanu investorite raha eraldatusele ja turvalisusele.

Väidet finantsinspektsiooni ettekirjutusest ei oska kommenteerida, sest meile seda tehtud ei ole. Võib-olla kellelegi teisele?

Ühisrahastusprojektide tagatubades toimuvast kuulete lähemalt Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10.veebruaril. Ühtlasi võtame jutuks, kui palju projekte lükatakse analüüsi käigus tagasi, miks eelistavad arendajad ühisrahastust näiteks pankadele ning millised on ühisrahastuse riskid. Kutsume kõiki küsima ja arvamust avaldama 10. veebruaril. Vaata Äripäeva Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT

Linnupõld: enamik pankasid aktsepteerib ühisrahastust

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised