• OMX Baltic−0,59%316,83
  • OMX Riga0,29%1 016,87
  • OMX Tallinn−0,25%2 247,4
  • OMX Vilnius−0,33%1 497,59
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,84%10 789,68
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,59%316,83
  • OMX Riga0,29%1 016,87
  • OMX Tallinn−0,25%2 247,4
  • OMX Vilnius−0,33%1 497,59
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,84%10 789,68
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Praegu on Eestis e-raamatute müügimaht umbes 2% turu kogumahust. Kirjastajate arvamused lähevad selles lahku, kui suur on see viie aasta pärast. On neid, kes ootavad e-raamatute osakaalu tõusu 5%ni, ja neid, kes erilist kasvu ei näe.
Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli armastab nii paber- kui k e-raamatuid.
  • Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli armastab nii paber- kui k e-raamatuid.
  • Foto: Raul Mee
Usinad e-raamatute väljaandjad on Varrak, Pilgrim, Petrone Print, Menu Kirjastus, Tänapäev, Hea Lugu ja teised. Varrakule kuulub umbes 40% e-raamatute turust, paberraamatute puhul on nende turuosa 13–14%.
7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis julges Varraku tegevjuht Priit Maide ennustada, et viie aasta pärast on Eestis e-raamatute turuosa 5%. Siiski nentis ta, et keegi maailmas ei tea, milline on paber- ja e-raamatute osakaal 20 aasta pärast, kui on toimunud põlvkondade vahetus. “Praegune algklassilaps ei pruugi teada, mis on CD-plaat. Uutel autodel näiteks polegi enam seda pilu, kuhu CD-plaati panna,” arutles Priit Maide muutuvate aegade üle.
Laenutushüvitist ei saa
E-raamatute laenutus autorile sisse ei too. Üks nüanss on tasude temaatikas veel: kui raamatukogu laenutab e-raamatu välja, siis autor selle eest laenutushüvitist ei saa, sest e-raamatute laenutusele riigieelarvest makstav laenutushüvitis ei laiene.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutusse ELLU ei ole raamatukogu sugugi saanud osta kõiki soovitud e-raamatuid, sest kirjastused on sellest keeldunud. Eva Kolli usub, et need ei ole pahatahtlikud keeldumised, vaid raamatu autorilt või tema pärijatelt ei ole saadud selleks õigusi.
E ja paber omavahel ei võistle
Teenida saab mahu pealt
Mingitestki arvestatavatest mahtudest saab aga rääkida ainult suuremate kirjastuste puhul. Maide tõi näite, et e-raamatud moodustavad Varraku käibest 3% ja kasv on paari aasta taguse ajaga võrreldes ligi kahekordne (2013. aastal 1,6% käibest). Protsent tundub väike, kuid rahasse ümber arvestades pilt paraneb. Arvestades, et Varraku aastakäive on pisut üle 3 miljoni euro, on 3% sellest ca 100 000 eurot ehk number, mille nimel tasub e-raamatuid välja anda küll. Seejuures tuleb 20% e-raamatute käibest Varrakul Elisa Raamatust, kus 8,99 eurose kuutasu eest saab klient lugeda nii palju raamatuid, kui vähegi jõuab – valikus on neid üle 1500.
Varraku raamatute seas on hulgaliselt just sellist kirjandust, mida e-tarbija hea meelega loeb, näiteks Põhjamaade krimiautorite teosed. “E-tarbija ihad ja isud lähevad kokku sellega, mida meil on pakkuda,” ütles Maide lõpetuseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele