• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Häkkerid krüpteerisid Tartu raamatupidamisfirma Ma-Ra kõik andmed nii, et ettevõte ei pääsenud enam klientide infole ligi. Andmete kättesaamiseks pidi ettevõte välja käima üle 800 euro.
Raamatupidaja Lea Sinimäe näitab lunarahanõuet, mille häkkerid saatsid, olles andmed kaaperdanud.
  • Raamatupidaja Lea Sinimäe näitab lunarahanõuet, mille häkkerid saatsid, olles andmed kaaperdanud.
  • Foto: Andras Kralla
“Kahju, kui teistel selliseid asju juhtub. Ma ei uskunud, et mind selline asi kunagi puudutada võib,” ütles firma Ma-Ra omanik Lea Sinimäe.
Nimelt ei saanud Ma-Ra Valga kontori töötaja 18. augustil kätte infot raamatupidamisprogrammidest ja andis sellest teada firma omanikule Lea Sinimäele. “Programm oli tühi – polnud ühegi firma kohta infot,” ütles Sinimäe, kes helistas seejärel tarkvarafrmasse Merit, mille raamatupidamisprogramme ettevõte kasutab.
Merit Tarkvara IT-spetsialist Kaivo Laumets taipas kohe, et midagi on valesti. Pahavara krüpteeris kõik failid, mida arvutit kasutanud raamatupidaja avada üritas, peale raamatupidamisprogrammide tegi sama tekstifailide ja fotodega.
Kõigile muredele ei ole Ma-Ra veel lahendust leidnud. “Wordi dokumendid ja muu on siiani krüpteeritud, aga Meriti asjad saime käima, sest rendime Amazoni serveris pinda koopiate jaoks. Kui firma poleks luba kopeerimiseks varem andnud, pidanuks nüüd kogu raamatupidamise algusest peale tegema,” nentis Laumets. “On ka kliente, kes teevad ise varukoopiaid. Tehke koopiaid, ja mitte vaid ühele meediale. Jube palju inimesi töötab mälupulga peal, näiteks käivitab sellelt programme, mis on täiesti vastutustundetu. Mälupulgal on teatud kirjutamiste-lugemiste arv, pärast mida ei ole see enam kasutatav."
Tasub teada
IT-spetsialisti soovitused
1. Kontrolli, kas on olemas viirustõrjeprogrammi viimane versioon. Kui ei ole, tee versiooniuuendused.
2. Kui arvuti töötab tavalisest teisiti, katkesta internetiühendus. “Üks klient helistas, et keegi toimetab tema arvutis. Esimene asi: tõmba netikaabel välja ja too arvuti mulle. Teen puhtaks. Oli installeeritud kaughaldustarkvara, millega üritati ligipääsu saada,” rääkis IT-spetsialist Kaivo Laumets.
3. Kui arvuti hakkab tunduvalt aeglasemaks jääma, on see märk, et midagi on valesti. “Inimesed ei oska tähele panna, et on probleemid,” nentis Laumets. “Kui masin imelikult käitub, pöörduge kohe IT-inimese poole.”
4. Tuleb selgeks mõelda, kuidas tagada andmete turvalisus nii töö- kui ka koduarvutis. Näiteks on mõistlik teha failidest koopiaid mitmele meediale. “Mina teen iga kolme-nelja kuu tagant koopiad välisele kõvakettale,” sõnas Laumets.
Arvutimure ja katkine rehv
Kui arvuti näiteks väga aeglaseks muutub, siis tuleks IT-spetsialistiga suhelda, vajadusel internetiühendus katkestada. “Kui autol rehv katki läheb, siis me ei sõida sada kilomeetrit edasi. Auto jäetakse seisma,” tõmbas Laumets paralleeli auto- ja arvutimurede vahele.
“Leale läks see asi suhteliselt palju maksma, sest iga koopia võtmine maksab teatud summa, kuna ostame serveriteenust ja maksame iga kuu selle eest,” tõdes Laumets.
Sinimäe avaldas, et koopiate allalaadimine polnud väikesele raamatupidamisfirmale tõesti odav lõbu: tasuda tuleb Merit Tarkvarale üle 800 euro.
Sinimäe esitas politseisse avalduse, kuid peab väheusutavaks, et häkkereid tabada õnnestub. “Politsei ütles, et seda pidi viimasel ajal päris palju olema. Kas just sarnaseid juhuseid, aga küberkurjategijaid, kes arvutitesse tungivad. Oli keegi, kes maksis 1000 dollarit. Taheti veel ja veel juurde. Minul nagunii polnud plaanis seda raha maksta,” rääkis Sinimäe.
Politsei pressiesindaja Uku Tampere sõnul teab politsei vähemalt üht juhtumit, kus kannatanult on küsitud raha failide avamiseks. „Tol korral läks õnneks ja failid ka avati pärast raha saamist, kuid üldiselt ei tohiks kurjategijatele raha maksta,“ ütles Tampere. „Lisaks sellele, et see toetab otseselt kurjategijaid ja kuritegevust, ei ole kuidagi tagatud, et failid päriselt uuesti avatakse.“
Küberkurjategijate skeemid on väga erinevad. Juunis kirjutas Äripäev näiteks, kuidas Tartu jalatsitootja Samelini omanikult Leida Kikkalt ja tema Norra äripartnerilt üritas meilipostkastidesse tunginud küberpettur 73 000 eurot välja meelitada. Mõlemad ettevõtjad pöördusid politseisse. Menetlus veel kestab.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele