Maksuamet pani palliklubid tööle

Ta tõdes, et ka nende klubi on pidanud ümberkorraldusi tegema. "Kuid meie klubis pole ainult korvpall, me oleme 17 alaliidu liikmed ja meil on ka treenerid, kool ja spordikool ja kergejõustik jm. Meil on sadakond treenerit, kes varem said stipendiumi, mis varasemalt ja ka siiamaani mõningase tõlgenduse järgi on legaalne," rääkis Ottender.

12 aastat vaadati stipendiumidele läbi sõrmede

Kuigi stipendiumid on mingitel tingimustel Ottenderi sõnul hetkel veel ka lubatud, siis on palliklubid asunud töötajaid ümber registreerima töötajateks. Ottenderi sõnul tehakse seda hirmust, et ei mahuta maksuameti kitsa tõlgenduse raamidesse stipendiumi osas. Kardetakse, et võetakse kõik treenerid ette ja vaadatakse, kelle tegevus on rohkem töötegemine ja kelle oma arendamine. "Meie klubis on need muudatused olnud valdavalt seotud treeneritega," lisas Ottender.

"See on raske ja toob kaasa palju pragmaatilisi probleeme. Töölepingul on teised kohustused, kui stipendiumil.  Kui stipendium oli varem maksuvaba, siis töölepingu pealt tuleb maksta palju makse, lisaks palgata ka teine raamatupidaja, samuti muud administratiivsed kulud," seletas Ottender  muudatustega kaasnevaid kulusid. Summat ta veel öelda ei osanud, kuid nentis, et lisanduvad kulud saavad olema väga suured , kohati 70-80% lisakulu. See võib pikas plaanis viia klubid Ottenderi hinnangul nõrgemale tasemele, sest ei suudeta parimaid mängijaid endale enam osta.

Ta rõhutas, et asi pole kunagi olnud selles, et spordiklubid hoiaksid maksude maksmisest kõrvale, tegemist on ka siiani olnud legaalse ja seaduses lubatud stipendiumi maksmisega.  "Maksuamet on teinud näidispoomisi, Kalev Cramo näiteks ja üks judoklubi. Teine suurem põhjus, mis klubid inimesi töötajateks ümber registreerivad on üldine korrastamise ja tähelepani juhtimise vajadus - sellega ma olen nõus, et spordiklubid vaatavad suhted oma inimestega üle ja viivad need vastavasse vormi," rääkis Ottender.

Samas rõhutas ta, et nördima paneb see, et ei ole üleminekuperioodi, isegi vastavat seadusemuudatust pole vastu võetud. "Maksuamet on riigiasutus ja nemad täidavad seadust. Kuid 12 aastat töötanud mudel luuakse paari kuuga uppi, võib öelda, et keegi loobib kaikaid kodaratesse. Riik annab sellega signaali, et meid pole vaja," oli Ottender korraldusest nördinud. Ta rõhutas, et riigikogu oleks võinud vastu võtta näiteks seaduse, et 2015. aasta 1. Jaanuarist alates on maksuvabade stipendiumide maksmine keelatud või selleks ajaks vaja see lõpetada. "Sellist seadusemuudatus pole olnud. Öeldakse, et see, mida palju aastaid on tehtud, seda enam ei tohi teha. Kui keelu aluseks oleks seadusemuudatus, siis poleks midagi, kuid kui  selle aluseks on ähvardamine kontrolliga, siis see on kurb. Kui see initsiatiiv tuleb maksuametist, on see okei, kui kuskilt kõrgemalt, siis näitab see seda, et riigile pallimängud pole oluline," rääkis Ottender.

Maksuamet soovib seaduste täitmist

Maksuameti teabeosakonna juhi Tõnis Kuuse sõnul eristub spordivaldkond teistest valdkondades selle poolest, et seal on aastaid kestnud probleem, kus stipendiumite nime all maksti tegelikult töötasu. "Teiste valdkondade puhul on probleemiks hoopis ümbrikupalga maksmine, mida MTA püüab vähendada töötamise registri abiga," seletas Kuuse.