Ansip: peame olema valmis negatiivseteks muutusteks

Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata on Eesti suutnud tema sõnul konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust. "Eesti toodete ja teenuste väljaveo osakaal maailmakaubandusest on tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Sisenõudluse suurenemine, tööpuuduse vähenemine ja hõivekasv on tunnustus tehtud keerulistele valikutele," märkis peaminister.

Tugevnev tööstus on Ansipi sõnul meie majanduse ja heaolu üks nurgakividest. "Tööstustoodangu maht ületab 2008. aasta kriisieelset kõrget taset. Aasta esimese kümne kuu ekspordimaht ületab 10,5 miljardit eurot. Seda on 5,1 protsenti rohkem võrreldes rekordilise 2011. aasta sama perioodiga. Otseinvesteeringud Eestisse on 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul tõusnud ligikaudu 10%. Ettevõtete hoiusejääk on aastaga suurenenud 12%," nimetas ta.

Mullu kasvas Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste maht 384,5 miljoni euroni ehk 2,41 protsendini SKPst. Võrdluseks – 2010.  aastal moodustasid teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,63% SKPst.

Investeeringute hüppelist suurenemist mõjutas tugevalt õlitööstus, kuid soodsat üldist trendi kinnitab ka kogu ülejäänud erasektori investeeringute mahu 29%-line kasv, rääkis Ansip.

Kuigi absoluutnumbrites jääme arenenud tööstusriikidele alla, võime pikaajalistele arengutele ja otsustele anda tema sõnul positiivse hinnangu. "Alates 2002. aastast, esimese "Teadmistepõhise Eesti" strateegia koostamisest, on teadus- ja arendustegevuse kogukulutused kasvanud seitse korda. Toona investeerisime teadus- ja arendustegevusse kokku 55,7 miljonit eurot ehk 0,72% SKPst," märkis ta.

Eestis ei ole Ansipi sõnul investeeritud teadus- ja arendustegevusse kunagi rohkem kui seda tehti eelmisel aastal. 2011. aasta teadus- ja arendustegevuse rahastamise struktuur kinnitab, et avaliku sektori investeeringud teadusesse on kasvatanud ettevõtlussektori arenguambitsioone ja -võimalusi. Erasektori investeeringute osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutustest on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2011. aastal moodustas erasektori osa 1,52% SKPst. 2010. aastal oli vastav näitaja 0,82%, 2009. aastal 0,64%, sõnas ta.

Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on seatud eesmärk saavutada teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahuks 3% SKPst aastaks 2020. "See on võrreldav sihiga, mille on seadnud endale ka arenenud tööstusriigid. Selle saavutamiseks peab kasvama eelkõige erasektori rahastatud arendustegevuste maht – püsivalt vähemalt kahe kolmandikuni kogukulutustest. Alles siis saame end pidada suhteliste näitajate poolest võrreldavaks selliste tugevate teadus- ja arenduskultuuriga riikidega, nagu Saksamaa, Soome, Rootsi või Taani," rääkis peaminister.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks Euroopa ja Eesti tippekspertide poolt koostatud raport kinnitab Ansipi sõnul senise teaduspoliitika elluviimise edukust. "Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal," sõnas ta.