• OMX Baltic−0,47%315,75
  • OMX Riga−2,18%997,15
  • OMX Tallinn−0,29%2 244,01
  • OMX Vilnius−0,62%1 486,48
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,87%10 362,19
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,47%315,75
  • OMX Riga−2,18%997,15
  • OMX Tallinn−0,29%2 244,01
  • OMX Vilnius−0,62%1 486,48
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,87%10 362,19
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Kui veel 1970ndatel olid USA kurikuulsat kaheparteilist süsteemi Vanas Maailmas esindamas vaid Suurbritannia ja (Lääne-)Saksamaa, siis nüüd on pea kõigis suuremates ja võlgade mõttes kahtlasemates riikides vaid kaks suurt vastasrinnet.
Hispaanias on nende suhe 169 : 154 ja parlamendis 350 kohta, Itaalias 344 : 246 ja 630 kohta, Prantsusmaal 313 : 186 ja 577, Saksamaal 239 + 93 : 146 ja 622, Kreekas 169 : 154 ja 350. Kolmas arv on toodud meenutamaks väikeparteide olemasolu, ent need ei otsusta enam ammu midagi. Nagu ka parlamendist väljajäänud.
Poliitika mõjutamisest loobumine suureneb - 2007. aastal osales Prantsusmaa parlamendi valimistel 60% kodanikest, hääletanute üldarv oli 26 miljonit, kahele suurparteile langes neist 20 miljonit häält. Samas - pole ammu olnud võimalus täheldada mingit kardinaalset erinevust riigi poliitikas tulenevalt sellest, kumb kahest peajõust parasjagu võimul on.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele