Tulevikus valik oluliselt ahtam

Praeguses olukorras on tootja tootearendaja ja konkurents teiste tootjatega sunnib leidma ja katsetama uusi tehnoloogiaid. Kuigi toitumine on sama vana kui inimkond ise, ei ole näha, et arengud toiduainete tootmises pidurduma peaksid. Tarbijale loob see rohkem valikuid ja sellisel juhul saab olla tarbija lõplik hinna määraja. Kui poes müüakse ainult omatoodetena valmistatud roosat või kollast jogurtit, jääb müüjale ainuõigus hinda määrata.

Seega on praegu eluterves konkurentsis tarbija eelistust taotlemas tootjad, kes tegelevad tervikuna nii tootmise, tootearenduse, kui ka turundamisega. Private label'ite levikul saab kohalikust tootjast ainult alltöövõtja, kelle Maarjamaal toimiv tehas peab konkureerima samalaadse tehasega maailma kuklapoolel. Tarbijal puudub sel juhul võimalus valida, kas ta tahab kohalikust toorainest kohalikus majandusruumis toodetud toitu või eelistab mõnd tundmatut tootjat.

Säärases olukorras võib meid tabada karm veendumus, et hommikuse võileiva peale ei saa valida Hiirte juustu, Saaremaa juustu ja Edami vahel, vaid valik on ühe või teise jaeketi juust, mille tootmisprotsessist meil aimugi pole. Loomulikult ei pruugi private label'i levik olla nii drastiline kui näide kahe jogurtiga, siiski seavad jaekettide omatooted tootjad nõrgemasse seisu. Nende arendustöö tulemusena valminud uudistooteid saavad suurkorporatsioonid hõlpsasti kopeerida ja neil puuduvad väiketootja kuluartiklid toote turundamisel, kuna nad reguleerivad keskkonda, kus tarbija otsuste tegemise hetkel viibib.

Kokkuvõttes näeb CIAA private label'ite laialdases levikus ohumärke ja on alustanud laialdasi aktsioone, et sellele juhtida riikide valitsuste tähelepanu.

Tarbijatel on aga juba praegu õigus nõuda kaubanduskettidelt rohkem infot nende omatoodete päritolu kohta ja loomulikult avaldada kaubanduskettidele mõju, eelistades tuntud tootjate kaubamärke.