• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,75
  • DOW 300,38%53 771,46
  • Nasdaq 0,55%26 687,49
  • FTSE 1000,2%10 814,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,09
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,75
  • DOW 300,38%53 771,46
  • Nasdaq 0,55%26 687,49
  • FTSE 1000,2%10 814,53
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,09
Kindlasti ei kasutaks ma praegu pagaritoodete jaehinnaga toimuva iseloomustamiseks sõna hinnasõda. Ja olen ka mõneti kahtlev, kas konkurentsis kindlasti just nn õiglane hind selgub. Elu on näidanud, et müüja jaoks on alati hind madal ja ostja jaoks kõrge.
Eesti turul on sisenõudlus jätkuvalt nõrk ja kuna leivatööstus on peamiselt siseriiklik äri (eksporti vaid 5%), on arusaadavad ka tagasihoidliku nõudluse põhjused - suur ja üha süvenev tööpuudus ning palkade alanemine mõjutavad ju otseselt tarbijate ostujõudu. Nii keskendubki kogu konkurentsivõitlus koduturule ja see viib ka hindade langetamisteni.
Tarbijale on hind esmatähtis. Ja loomulikult avaldavad hinnasurvet ettevõtetele ka kaubandusketid. Siinkohal on eelis neil, kes suudavad toota odavamalt või omavad vanu varusid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele