Majanduskasvu peamised pidurid on üldiselt tööjõupuudus, tööstuses ka masinate puudus ja ebapiisav nõudlus, mille osatähtsus langeb. Viimastel aastatel on pidevalt tõusnud Eesti tööstuse tootmisvõimsuse rakendatavus, olles praegu juba 80%. See annab eeldused ka paremaks konjunktuuriks tulevikus.
Majanduse edenedes on paranenud ka inimeste elamistingimused. Aasta jooksul on küsitluse põhjal elamistingimused paranenud 27% vastanutest, 70% on need püsinud samasugused ja 2% halvenenud. "Ühe aasta kohta on see väga hea tulemus," kommenteeris Marje Josing.
2007. aastaks prognoosib EKI inflatsiooniks 4,5%, seda peamiselt palgatõusu, sisseostetavate kaupade hinna kasvu ja odava laenuraha tõttu. Josing hoiatab siin lumepalliefekti eest: "Hinnatõusu põhjus ei tohiks olla see, et teised ka tõstavad. Selline tegevus viib lumepalliefektini, kus hinnad lõputult tõusevad."
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõunik Heido Vitsur hindas Eesti majanduse olukorda samuti heaks, kuid tuletas meelde, et riik peab alustama investeeringuid innovatsiooni, arendustegevusse ja tehnilise infrastruktuuri parandamisse. "Praegused arengumootoreid kümne aasta pärast enam ei toimi ja innovatsiooni investeeringud võtavad tulemusteni jõudmiseks aega. Seega oluline tegutseda nüüd, muidu majanduse areng jahtub," lausus ta.