Roheliste katteta lubadused

Peagi valmivas riiklikus põlevkivi arengukavas aastani 2015 on prioriteedina rõhutatud Eesti tarbijate tõrgeteta varustamist elektri ja soojusenergiaga, selleks et tagada riigi julgeolek ja jätkusuutlikkus. On alanud valimisvõitlus ja Riigikogusse pääsemise nimel on rohelised alustanud massilist põlevkivi vastast laimukampaaniat, millega kahjuks on ühinenud ka paljud juhtivad ajakirjanikud ja ajalehed. Poleks midagi katki, kui kriitikud pakuksid välja mingi teostatava alternatiivse lahenduse, kuid selle üle isegi ei vaevuta mõtlema. Kõneldakse uuest energiast, kuid lähema 8 aasta jooksul, mis on meil jäänud aastani 2015, et toimu energeetikas mingit olulist läbimurret. Ei saa ju mingiks uudiseks lugeda halli habemega tuuleenergiat, mida oma farmis veepumpamiseks kasutas USA insener D. Hallady juba 1854. aastal. Ja ka esimene tuuleelektrijaam ehitati juba väga ammu. Selle laskis käiku 1888. aastal USA leidur ja ettevõtja C. F. Brush Clevelandis. Eesti esimese elektrivõrku ühendatud tuuleelektrijaam võimsusega 150 kW rajati 1995. aastal Hiiumaale Tahkunasse. Sellele eelnesid 1986-90 katsetused Saaremaal Vätta külas, kus paiknes tollase N. Liidu võimsaim tuuleelektrijaam võimsusega 346 kW (1989. a.). Uudsust pole siin karvavõrdki.

Keegi ei ole tuuleenergia vastu. Keskkonnaministeerium on möödunud kolme aasta jooksul taastuvenergeetikasse investeerinud 218 miljonit krooni ja andnud rohelise tee 20 taastuvenergeetika projektile, mida toetatakse nii Euroopa Regionaalarengu Fondist kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvest. Taastuvenergeetika ennaktempos edendamine on riigis loetud väga oluliseks ja Euroopa Liidu struktuurivahenditest on selleks aastaiks 2007-2013 ette nähtud ligikaudu miljard krooni. Praegu jääb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaal riigisisese tarbimises 1,5% lähedusse, millega Eesti on Euroopa Liidus tublil 8. kohal. Aastaks 2015 prognoosib elektrimajanduse arengukava taastuvenergia osaks Eestis vähemalt 8%.

Kuid sellest ei jätku Eesti kasvavate vajaduste katmiseks ning pealegi on tuuleenergia väga kallis, mida Eesti tarbija ilma olulise dotatsioonita ei suuda kanda. Hiljuti tegi Eesti Keskkonnaühenduste Koda põlevkivi arengukava töörühmale ettepaneku suurendada põlevkivi kasutamise ressursitasu seniselt 10 kroonilt 400 kroonile tonni eest, jättes aga tegemata analüüsi, kui palju see tõstaks elektri hinda. Olen kindel, et paljud roheliste erakonnaga sinisilmselt liitunud inimesi põgeneksid erakonnast viivitamatult ja ausa jutu korral oleks ka häältesaak valimistel kindlasti kasin.