• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kahjuks on Eesti juhtpoliitikud selle kuldse vanasõna unustanud ja kuna lähenevad Riigikogu valimised, siis näitavad kõik erakonnad rahvale meeldimiseks oma sügavat põlgust põlevkivikaevandamise vastu. Vastvalitud presidendil polnuks seda vaja teha, kuid kahjuks ühines temagi võimsa laulukooriga. Paljud põlevkivikriitikud pole põlevkivi oma silmaga näinudki ja nende teadmised elektrist piirduvad vaid lülitile vajutamise oskusega. Kuid selle nimel, et meil oleks elekter ja toasoojus, töötavad rasketes tingimustes tuhanded inimesed.
Eesti energiaressurss baseerub valdavalt põlevkivil, mis annab riigi elektrivarustuses olulise strateegilise sõltumatuse. 2004. aastal oli põlevkivi osakaal primaarenergiaga varustamisel 61,2% ja elektritootmisel 95,2%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja samas vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivist loobumisel on ainsaks reaalseks asenduseks tuumaenergeetika, milleks ettevalmistus nõuab aga kaua aega ja suuri investeeringuid. Unustagem jutud suuremahulisest õlgede ja hundinuiade põletamisest, päikesepatareidest ja tuulikutega kogu Eesti katmisest! Kõiki alternatiivenergiaid tuleb toetada ja neid senisest enam kasutusele võtta, kuid sellest ei jätku Eesti kasvava energiavajaduse rahuldamiseks. "Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005-2015" toodud prognoosis pidi elektri brutotootmine vabariigis sel perioodil kasvama 2-3,75% aastas, kuid tegelik kasv on viimastel aastatel olnud 4-6%. Vabariigi Valitsus ja Eesti juhtpoliitikud pole midagi teinud kokkuhoiurežiimi edendamiseks, pigem vastupidi. Näiteks kellele oli vaja Kunda suure energiatarbega "tselluloositehast", milleks meil pole piisavalt haaba, kes ei vaja kohalikku tööjõudu, veab välja viletsat poolprodukti ja jätab oma saaste loomulikult Eestisse.
Rahva murest ja meelepahast tuleb aru saada, sest üksnes Eesti Energia AS taotleb aastaks 2011 põlevkivimahtu 18,947 miljonit tonni, millele lisanduvad arvukad õlitootjate taotlused, tsemenditootmine ja keemiatööstus. Kui kõik taotlused rahuldada, siis on tõepoolest Kirde-Eesti loodus hävimisohus. Kuidas kaevandamist aga piirata, pole nii kerge kui arvatakse. Tänavademonstratsioonidest ei aita. Eesti seadusandlus on teatavasti auklik nagu sõelapõhi. Alles mõned päevad tagasi me kiitlesime Suurbritannia kuningannale, kui tubli on meie liberaalne turumajandus. Ja selle tulemuseks on asjaolu, et igal firmal ja üksikisikul on õigus taotleda kaeveluba. Ning eitavalt saab neile vastata vaid siis, kui taotlus on vastuolus riikliku huviga või kaevandamine pole võimalik keskkonnakaitselistel põhjustel. Samal ajal on riiklik huvi kuni tänini defineerimata ja kohtuvaidluses saab arendaja kahtlemata riigi üle lihtsa võidu, sest meil kehtib õigusjärgse ootuse printsiip. Kui kaevandamisluba on välja antud, siis ära võtta seda pole praktiliselt võimalik. Kaevandamislubasid on aga juba praeguseks välja antud 23 miljoni ja 750 tuhande tonni kaevandamiseks aastas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele