Vesi jõuab pudelisse lambalaudas

Airi Ilisson-CruzRahva Raamatu turundusjuht

?Isa suri 1994. aastal, lambalaut jäi tühjaks,? rääkis OÜ Saare Foods omanik Meelis Lonn. ?Tuli sellele uus rakendus leida.? Rohkem kui 2 miljonit krooni maksma läinud seadmete ülesseadmine võttis aega küll ligi kaks aastat, kuid selle eest ei võtnud ettevõte pangalaenu. ?Tunnuspabereid ootasime oma pool aastat,? meenutas Lonn.

Endisest lambalaudast ümberehitatud tootmisruumid vastavad täielikult euronormidele. Tootmishoone juures asuva puurkaevu vesi läbib mitu filtrit ja osonaatori, mille tulemusena väheneb vee rauasisaldus ja karedus. Lõpptulemusena saab pudelitesse kõikidele normidele vastav joogivesi märgiga Saaremaa Vesi. ?Puhas, naturaalne vesi,? kommenteeris Lonn. ?Ei greipi, sidrunit ega mustikat.?

Kui Lonn eelmisel aastal alustas, teatas ta aastas miljoni pudeli tootmisest, sest Saksa päritolu villimismasin Bosch võimaldab ühes vahetuses toota 8000 poolteiseliitrist pudelit. Nüüd selgitas Lonn, et tegu oli unistusarvuga. Viimaste kuude keskmine toodang on olnud aga 100 000 poole-, poolteise- ja viieliitrist pakendit. ?Miljon pudelit on reaalne müüa 2003. aasta jooksul,? märkis Lonn.

Firma käivet ja kasumit Lonn avaldada ei soovi. ?Meil on ju konkurendid,? ütles ta.

Saaremaa Vett müüakse Selverites ja Prismades üle Eesti. Saare Foodsil nagu teistelgi väikestel tootjatel on keeruline suurkonkurentidega võistelda. ?Üle Saaremaa on meie toodang küll igal pool müügil,? lisas Lonn.

Tootmismahuga kaasnev laienemine on tema hinnangul paratamatus. ?Lõpetada me kindlasti ei plaani, liiga palju on investeeritud ja märk Saaremaa Vesi müüb päris hästi.? Järgmiseks plaanib omanik omaks tarbeks pudelite vormimist, mis miljonikroonise investeeringu järel käivitub ilmselt järgmise aasta jooksul.

2002. aasta esimese kvartali gaseerimata vee turuliidri OÜ Plaines turundusjuhi Jüri Kulbini hinnangul on saarlaste miljoni pudeli plaan küllalt umbmäärane. ?Kui nad hakkavad enim pooleliitristesse pudelitesse tootma, pole see kuigi suur number,? sõnas Kulbin. ?Jookide turuosa määratakse liitrites.?

Eesti veetootjate tekkelood on küllalt sarnased, eelmisel aastal 2 miljonit liitrit ja 11 erinevat toodet müünud OÜ Plaines alustas veetootmist Saare Foodsiga sarnaselt juhuslikult.

Tartu lähedal asuvas Haage külas osteti endised Ringhäälingu Saatekeskuse hooned koos 11 hektari maaga, millel asus puurkaev. Idee vett toota tekkis 1998. aastal, mil üks omanikke vajas puurkaevuvett kodus ja avastas seda analüüsides kõrgekvaliteedilise põhjavee. Raadiohooned ehitati ümber euronõuetele vastavateks administratiiv- ja tootmisruumideks ning 1999. aastal alustati Saare Foodsiga sarnaselt villimist 1,5-liitristesse pudelitesse, millele järgmise aasta algul lisandusid pooleliitrine ja viieliitrine pudel.

Kolmelt töötajalt 15-le arenenud ettevõtte müük on kasvanud kordades. ?Turuletulek on raske,? nentis koos ühe omaniku, Jüri Lokiga veetööstusele alust panna aidanud Kulbin. ?Igaüks võib saada laenu ja tootmise püsti panna, toodangut turustada on keeruline.?

Kulbini andmeil on Eestis erineva kaubamärgiga vett müügil üle saja artikli nii Eesti tootjatelt kui ka hulgimüügifirmadelt, ainult vett toodavad viis ettevõtet. Need on Plaines, Saaremaa Vesi, Gloria Vesi, Everin ja Verska Mineraalvesi.

Liiduaegsetest veetootjatest villib praegu vaid Verska Mineraalvee OÜ vett Mahe Värska. Näiteks aastal 1993 lõppes mineraalvee Kärdla villimine ning laokile jäid Kärdla meteoriidikraatris Palukülas mineraalvee tootmiseks ehitatud seadmed ja mahuti. 450 miljoni aasta vanuses kraatris talletunud tervisevett puuriti seal 431,4 meetri sügavuselt.

Vesi jõuab pudelisse lambalaudas

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised