Ukraina raudtee aitas põgeneda sõja eest seitsmel miljonil inimesel. Pärast vastupealetungi viis ta ka inimesed tagasi oma kodudesse.
Foto: Reuters/Scanpix
Kell kaheksa hommikul jõudis rong jaama. Peatunud lillaka vaguni akende ette olid tõmmatud kardinad – nende taga mees, kelle jaoks oli äsja lõppenud kümnetunnine sõit küll kurnav, ent ei midagi erakordset. Pea neljakümne rahvasaadiku-aasta jooksul oli ta teiselpool ookeani sõitnud rongiga maha miljon kilomeetrit. Tõsi, mitte ühegi toonase reisi puhul polnud pidanud ta mõtlema: neile rööbastele võib langeda rakett.
"Ma ei nutnud oma pulmas ka nii nagu sel päeval – neid tundeid on võimatu kirjeldada," kirjeldab Ukraina ajakirjanik Anastassia Ševtšenko päeva, mil vabastati linn, kuhu oli jäänud tema isa.
Aasta tagasi Eesti Vabariigi aastapäeval kirjutasin oma kommentaaris, et investori parim kaitse on aktsiad ka sõjaolukorras. Täna samal päeval, mis on nüüd ka Ukraina sõja aastapäev, saan nentida: mul oli peaaegu õigus.
Venemaa sissetung Ukrainasse kestab juba aasta - see on katastroof inimeste ning vapustus majanduste jaoks. Demilitariseerimise asemel on kogu maailm asunud sõjalisi kulutusi kasvatama.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.