Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hirmu äri: võlgnikud annavad inkassodele rohkem, kui peaks
Täiendatud 07.12 kell 12.15
Inkassofirmad küsivad võlglastelt röövellikke viiviseid ja oskavad ka intressi pealt intressi kasseerida. Inkasso haardesse sattunud võlgnik kuuletub, teadmata, et õigus asub tema poolel.
Võlaorjusse sattunud Annika on hämmeldunud, missugused on inkassofirmade nõuded.
Foto: Andras Kralla
20ndates Annika* elab Tallinna lähedal sotsiaalkorteris, enamik tema mööblist pärineb jäätmejaamast. Te ei kujuta ette, mida kõike inimesed sinna viivad! Samas telekat tal veel pole, arvuti ostis järelturult 50 euroga. Telefoni sai tuttava käest. Annika on kiirlaenuvõlglane ja kasiinosõltlase endine elukaaslane.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.