Eesti taastuvenergeetika sektor buumib õigusselguse puudumise kiuste

Advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson kinnitab, et kliimaministeeriumist tuleb pea iga nädal ülevaade plaanitavatest eelnõudest. Enamasti on need seotud ELi õiguse ülevõtmisega. ELi regulatsioonidetulva ajendiks on soov liidusisest energiatootmist ja – julgeolekut kasvatada.

„Eestis on seni kehtinud advokaadi- ja ettevõtjasõbralik seadusraamistik: kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Advokaat saab kliendile öelda, et kui erireegleid ega keelde pole, siis anna aga minna. Tooda tuulest, päikesest või muust ja kuidas tahad, kui seadus seda otsesõnu ei keela. Nüüd tundub, et see tendents on Eestis muutumas. Igale tegevusele on ELi tasandil definitsioon juurde poogitud ja Eesti ametnikud hakkavad vaikselt neid üle võtma,“ lisab Endrikson.

„15 aastat tagasi oli Eesti elektriturg monopoolne ning uutel tulijatel polnud sinna asja. Täna ei ole enam ainult Eesti Energia see, kes võib Eestis elektrit toota. Positiivne on ka riigipoolse signaali andmine oma eesmärgist. Meil on seadusesse kirjutatud, et riigi siht on 2030. aastaks toota kogu sisetarbimiseks vajalik elekter oma tootmisjaamadega taastuvatest allikatest. Veelgi pikema ajahorisondiga vaade on palju kriitikat saanud, kuid üldjoontes positiivne kliimaseaduse projekt ja riigi püüdlus kliimaneutraalse majanduse ja energiatootmise poole. See on andnud ka pankadele signaali, kuhu raha anda. Pangad vaatavad, et regulatsioon on suunatud taastuvenergiale ja kliimaneutraalsusele ja sätivad oma fookuse sinna,” kiidab Endrikson riigi püüdlusi.

Kull tunnistab, et signaalid on positiivsed, kuid abi on neist alles aastate pärast. Stabiilsust on vaja juba täna. Näiteks Lätis on neid muutujaid, millega ettevõtjal arvestada tuleb, vähem ja investeeringud liiguvad sinna.

Kull kinnitab, et riigi seatud sihi saavutamine 2030. aastaks on tõenäoline. „Aasta lõpuks toodetakse Eestis 1 teravatt-tundi (TWh) elektrit päikeseenergiast, biomassist toodetakse 1,4 TWh, tuulest kuni 0,8 TWh. Puudu on ju ainult veel pool. Juba on käimas 2500 MW jagu maismaa tuulearendusi, mis on ehitusloaküpsed alates selle aasta lõpust või saavad küpseks järgmise aasta lõpuks. Lubade menetluste kiirust piirab väljaõppinud ekspertide puudus. Juriidika taha menetlused ei jää,“ toob Kull välja.

Tema sõnul on Eestis piiratud hulk inimesi, kes suudavad projektide loodusmõjusid jms hinnata ning samad inimesed on rakkes kõigi projektide peal. Eestis ei valmista ülikoolid praegu piisavalt eksperte ette.