Milliseid ESG andmeid hakkavad pangad ettevõtetelt küsima?

Ühtsest lähenemisest on võita ennekõike klientidel, kellele pangad rohkem ESG küsimusi esitavad. Taoline pangaliitude koostöö on tunnustust väärt ning kuigi see ei anna veel vastust kogu rehkendusele, annab see ettevõtjatele esmase arusaama, milliseid andmeid hakkavad pangad neilt ESG teemadel küsima.

Küsimustik koosneb kuuest osast, kus esmalt küsitakse üldandmeid ettevõtte tegevuse kohta. Käive, töötajate arv, tegevusalad ja nende osakaal netokäibest on teada kõigile ettevõtetele. Samuti see, mitu kinnistut ja asukohta on ettevõtte tegevusega seotud.

Järgneb kliimamõjude osa, kus küsitakse andmeid tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiatarbimise kohta. Kui ettevõttel on kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutused tegemata, tuleks sellest alustada ning võtta kasutusele näiteks vabavaral põhinevad lahendused. Alustuseks piisab ka mõjualade 1 ja 2 arvutustest ning teha selgeks andmete kogumine, monitoorimine ja haldamine. Kliimamõjude osas küsitakse ka, kas ettevõttel on heitkoguste vähendamise kava ning milliseid mittetaastuvaid ja/ või taastuvaid energiaallikaid ettevõte möödunud täismajandusaasta jooksul tarbis. Tarbimisandmeid kasutatakse alusandmetena ka pankade finantseeritud emissioonide arvutamisel. Energiatarbimisandmete avalikustamine ja automaatne liikumine vajaks lähiaastatel ka riigi seadusandlikku muudatust.