Luminor paigutas Eesti fondidesse kuus miljonit, torus on uus rahasüst
Luminori pensionifondid investeerisid teise samba kaudu kodumaistesse fondidesse ligikaudu kuus miljonit eurot ning fondide juhi Vahur Madissoni sõnul on peagi oodata uusi rahapaigutusi.
Uued investeeringud on vajalikud, sest pensionifondide mahud on kasvanud ning seniste paigutuste osakaal Eesti kinnisvaras ja erakapitalis on seetõttu vähenenud, ütles Vahur Madisson Äripäeva raadios.
Foto: Liis Treimann
Kuigi praegu moodustavad kohalikud investeeringud pensionifondide mahust väikese osa, plaanib pank kodumaiste rahapaigutuste osakaalu suurendada.
Viimase üheksa aasta pensionifondide tootlused näitavad, et aktiivselt juhitud kõrge riskiga fondid on passiivseid indeksifonde ületanud peamiselt aastatel, kui turud kukkusid. Pikas võrdluses ei suutnud ükski pikema ajalooga agressiivne aktiivne fond aktsiaindeksite keskmisele tootlusele järele jõuda.
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Kevad on kodulaenuturule toonud selge elavnemise: keskmised laenusummad on kerkinud rekordtasemele. Tegime eksperimendi, et uurida, milliseid intressimarginaale ja lisahüvesid pangad praegu kodulaenuvõtjatele pakuvad.
Kõik pensionifondide pakkujad on aastaga kasvatanud mahtu ning kogujatelt võetud tasusid. Vaidlus selle üle, kui kõrged peaksid tasud olema, käib edasi.
Eesti elanike pensionisäästud teises ja kolmandas sambas ületasid tänavu 8 miljardi euro piiri ning võitlus selle raha pärast läheb pensionifondide valitsejatele maksma miljoneid.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?