Eestlased ostavad suvemaju Soome: meil saab sama raha eest sissevajunud katusega osmiku

“Põhjamaades, kus on väga tugev suvilakultuur, olen vaadanud huvi pärast imeilusaid sageli järveäärseid kohti, et palju need seal maksavad,” ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.

Nii Rootsis kui Soomes on Nestori sõnul pealinnast mõne sõidutunni kaugusel looduslikult väga kaunites kohtades ja väga heas korras suvilate hinnatase 50 000 kuni 100 000 eurot. “100 00 eest saad juba täiesti imelise asja,” märkis ta.

Nestor toob võrdluseks, et Eestis on odavamate suvilate hind näiteks Saaremaal umbes 200 000 eurot. “50 000 euro eest saad Valgamaal mingisuguse pooleldi sisselangenud katusega osmiku, mis ei näe kuigi kena välja näha ja mida ei ole võimalik päästa.”

Uus Maa kinnisvarabüroo kinnisvaraturu eksperdi Risto Vähi sõnul on Põhjamaade odavam hinnatase inimeste ostukäitumisele juba mõju avaldanud.

“Tean inimesi, kes on Eesti püsielanikud, nad ei lähe siit eelduslikult mitte kuhugi, aga oma suvemaja on nad ostnud Soome, kuna see on taskukohasem, kui osta Eestisse,” sekundeeris Vähi.

Nestor tõi välja, et üks põhjus, miks suvemajad on Põhjamaades Eesti omadest selgelt odavamad, on see, et kinnisvara maksustamise tõttu ei ole sealsed inimesed motiveeritud omama kinnisvaraportfelli, mida nad tegelikkuses ei kasuta.

Lisaks tõi Risto Vähi välja, et eestlaste usk kinnisvarasse on vankumatu ning meil ei soovita ka lagunema kippuvad talusid maha müüa.

Omavahel kinnisvara üle arutades on eestlaste seas arvamus, et ega see hind ju lange, eks ta inflatsiooni mõjul ikka kasvab, märgib Vähi. “Inflatsioon tuleb nendesse juttudesse päris kergelt sisse,” selgitas Vähi.

“Ei tea, kas julgen kõva häälega välja öelda, aga eestlane lepib minu arust üldiselt suhteliselt lihtsasti hinnatõusuga,” märkis Nestor. Tema sõnul ollakse harjunud, et Eestis niikuinii hinnad kasvavadki hästi kiiresti. “No tead, nõme küll, aga mis siis ikka.”

Vähi selgitas, et arvamus sellest, et kinnisvara hinnatõus on pöördumatu, on pärit ajast, kui võtsime käibele euro. 

Nestor on aga kindel, et tema oma eluajal jõuab kindlasti ära näha mõne nominaalse hinnalanguse kinnisvaras. Ta peab väga kummaliseks finantsturgudel ringlevaid spekulatsioone, et näeme tänavu intressitõusu ja euribori kerkimist ligi 3 protsendini. “Põhjust selleks ju ei ole,” märkis Nestor.

“Kui vaadata Euroopa inflatsiooni, mis on täiesti normaalne – umbes 2% ligi – ning ka seda, mida prognoositakse energiahindadele, et need ikkagi leebuvad oluliselt – nafta puhul aasta lõpuks kuhugi 80 dollari juurde barrrelist –, siis tekkis tunne, et pean midagi poliitikute moodi ära sööma, kui näen kolme intressitõusu ja euribori liikumist tänavu 3 protsendini,” teatas ta.

Saates räägiti veel, miks Lähis-Ida sõda Eesti kinnisvaraturule olulist mõju ei avalda; kas kinnisvaraarendajate optimism turu aktiivsuse suhtes on põhjendatud; miks küsitakse kinnisvara eest Eesti järjest kallimat hinda ning avaldasime ka, milline varaklass on Eestis juba selgelt ülehinnatud.