Idusektoris käive tõuseb, aga investeeringud langevad. "Me pole enam noored ja vihased."

Tehisintellektil põhinevat hooneautomaatikat arendav iduettevõte Bisly kaasas hiljuti 4,3 miljonit eurot, et laieneda. Idufirma juht Ants Vill rääkis, et rahastusvooru üks eesmärk on hoogsalt siseneda Poola turule.

Valgevenest Eestisse põgenenud idufirma, mis lubab inimeste hääle ilusamaks teha ja suhtlemisoskust parandada, kaasas 3,6 miljonit USA dollarit.

Idufirma Jälle Technologies kaasas 2 miljoni eurot, mille toel arendab akude ringlusesse võtmise tehnoloogiaid. Ettevõtte juht Erki Ani loodab seejuures ärile hoo sisse saada elektriautode vanade akudega.

„Kui olin pärast 1,5 aastat pusimist ühe ettevõtte kinni pannud, siis mõtlesin, kas peaks jälle midagi käivitama, mis võib samamoodi lõppeda, või teha midagi muud. Tundsin, et potentsiaali on kogunenud, aga ebaõnnestudes raiskaksin selle jälle ära,“ selgitab 15 aastat iduettevõtluses tegutsenud Triin Agan kannapööret ja riigifirma Eesti Loto juhiks kandideerimist.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.