Euroopa Liit paneb tervisetehnoloogiate arengu lohisema

Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna ettevõtjate nõustamise tiimi juhi Lise-Lotte Lääne hinnangul suhtub Euroopa Liit isikuandmete kaitse küsimustesse rangelt. "Ka hiljuti kohalduma hakanud meditsiiniseadmete regulatsioon on äärmiselt karm ning nõuab ettevõtjatelt väga spetsiifilisi detailidele orienteeritud plaane selle kohta, kuidas üldse jõuda oma meditsiiniseadmega turule. Seetõttu mattubki ettevõtja regulatsioonidele vastavuse saavutamise töösse, enne kui ta üldse innovatsioonile jõuab mõelda."

"Leebemaks regulatsioonide pool ELi tasandil ei lähe. Kevadel hakkab kohalduma in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrus, millega seoses ligikaudu 90% varasematest seadmetest, mis ei vajanud teavitatud asutuse kooskõlastust, peavad nüüd hakkama kooskõlastust taotlema. Teavitatud asutusi on Euroopas aga hetkel vähe ja järjekorrad saavad olema pikad,” lisas Lääne Euroopa Liidu määruste piiravat rägastikku kommenteerides.

Siim Nahkur leiab, et meditsiiniseadme määrus on iga tervishoiutehnoloogia ettevõtte õudusunenägu. "See on ELi konkurentsipoliitika tööriist ja on omad põhjused, miks seda sel viisil juurutatakse. Olgugi, et määrus ise ütleb, et selle eesmärk on Euroopa väikeettevõtlust toetada, on see tegelikult kiireim väikeettevõtluse hävitaja, mida on üldse võimalik välja mõelda. Administratiivne koormus, mis sellega kaasneb, on ettevõtjatele väga kurnav. Seetõttu on USA turg Euroopa ettevõtjatele hea võimalus ning USA ettevõtjad Euroopa turule siseneda ei taha."

Kui konkreetsemalt Eestist rääkida, siis on positiivne tõdeda, et haigekassa on selgelt hakanud tegelema terviseinnovatsiooni arendamisega ja teisalt rahastab EAS tervisetehnoloogia klastrit Connected Health, mis koondab suurt osa valdkonna ettevõtetest. Kõik saavad aru, et tervishoius on digitaalse arengu võimalused väga suured. Globaalse digitervise turu mahuks 2026. aastal prognoositakse 220 miljardit dollarit ja see kasvab umbes 15% aastas, kusjuures COVID-19 pandeemia on seda veelgi kiirendanud.

Eesti oli üks esimesi riike, kes 15 aastat tagasi digitaalse tervise infosüsteemi juurutas, ja seetõttu peetakse Eestit maailmas digitervise juhtivriigiks Euroopas. Meil on suhteliselt terviklik digitaalne ökosüsteem, mille peale annab palju asju ehitada. Samas saaks 15 aasta jooksul kogutud andmeid optimaalselt tööle panna. Meil on väga palju terviseandmeid ja võimalusi, aga neid ei ole täielikult kasutatud. Ka geeniandmete kasutamise praktiline pool on olnud suhteliselt alakasutatud ja loodame, et see peagi muutub.

Rääkides sellest, mis võiks olla lähiaja terviseinnovatsiooni peamine eesmärk, ütleb Lise-Lotte Lääne, et praegu me maksame teenuse eest (nn pay for sevice), aga vaja oleks hakata maksma tulemuse ehk paremini hoitud patsiendi eest (nn pay for performance). Kogutud andmed tuleks tööle panna nii, et me suudaksime paremini hinnata ravi tulemusi. Praegu neid süstemaatiliselt ja mõtestatult ei mõõdeta.

„Tervishoiukulude osakaal SKPst jõudis tänu COVID-19 pandeemiaga seotud tegevustele tänavu Eestis 7,7%ni. Võrdluseks, USAs on see osakaal 18%. Tervishoid on USAs suurim majandusharu ning arengumootor, mis veab kõike muud. Vananeva elanikkonnaga ühiskonnas on see normaalne. Patsiendid on tervishoiu kõige vähem kasutatud ressurss, kelle kontakti tervishoiusüsteemiga saaks palju paremaks muuta. Patsientide kasvava aktiivsuse surve võib olla üks katalüsaator, mis võiks valdkonna arengut kiirendada. Patsientide valmisolek digitaalsete tervishoiusüsteemidega suhelda võiks olla võrreldav sellega, kuidas olema harjunud digitaalselt taotlema autojuhilube või kasutama internetipanka,“ vastas Siim Nahkur küsimusele, kus võiks olla tervishoiu innovatsiooni fookus lähiajal.