Iga väärteomenetlus võib Enefit Powerile tuua kuni 400 000eurose karistuse, kui uurimine leiab tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, hoiatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.