Kui droon tuleb kahe minutiga, ei saa vastata kahe aastaga
Eesti kaitsekulutuste pott tuleb droonisõdade ajastu pilguga üle vaadata. Kalli ja aeglase tehnoloogilise hüppe kõrval ei maksa alahinnata ka lihtsaid lahendusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeva varahommikul Eestisse kandunud droon näitas taas, et mehitamata õhusõidukite tuvastamise ja tõrjumise võimekust tuleb täiskäigul edasi arendada. See teadmine ei ole uus, ent valitsuse muidu rahustavalt pressikonverentsilt jäi kõlama tõsiasi: nn droonikupli valmimine võtab veel aega.
Droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember selgitas Äripäevale, et lisaks aeglasele tempole läheneb riik droonitõrjele ka põhimõtteliselt vale nurga alt.
Auvere elektrijaama korstnat tabanud droon oli osa Ukraina suurest rünnakust Leningradi oblastis. Eestis on edasiste intsidentide tõrjumiseks aktiveeritud kaitseväe üksusi.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.