Uue ajastu pettuste puhul tuleb jälgida muu hulgas seda, et väike ohver ei jääks üksi süüdi ja vastutama, kui suur süsteem tema ümber teda alt veab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Liidu kokkuleppe järgi peaksid pangad hakkama vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Pangaliit pelgab aga, et muudatus võtaks inimeselt valvsuse kaitsta oma raha ning pettuste hulk kasvaks.
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Rahandusministeeriumis vormub plaan, mille järgi peavad makseteenuse pakkujad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana, rääkis rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.