Sõimajad-ähvardajad ei aita angerjaid ega ka kedagi teist
Tunneme muret selle üle, et Eestiski on seadusi järgivate ettevõtjate ähvardamine hoogu kogumas. Niisugune käitumine ei lahenda mitte vähimatki, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.
Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.