Rapla riigimaja õppetund – erasektorile tulnuks anda võimalus
Riik suhtus Rapla riigimaja luues kohalikku ettevõtlusesse ja kinnisvaraturgu pessimistlikult. End turuhindadest mitte häirida laskev kallis tulemus ilmestab, et poleks pidanud, tõdeb Äripäev juhtkirjas.
Äripäev ütleb ilma pikemata otse: igasse maakonnakeskusesse saav nõndanimetatud riigimaja, mis peaks kõik riigiteenused optimaalselt ühe katuse alla koondama, ei tohi olla koht, kuhu riigiasutused kolivad turuhinnast krõbedama summa eest Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) üürnikeks ning kõik see makstakse ministeeriumi eelarvest rõõmsalt kinni. Ent nagu tänasest Äripäevast võib lugeda, siis Rapla riigimajaga on maksu- ja tolliameti kohaliku büroo näitel täpselt nõnda läinud.
Praegune riiklik kinnisvarapoliitika ei motiveeri otsima odavamaid ega paindlikumaid lahendusi. Sisuliselt monopoolses seisus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste kasutamine ei tohiks olla automaatne valik, leiab riigikontroll.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.