Mida teha aktsiaportfelliga, kui Lähis-Ida kriis süveneb?
Kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, kirjutasin siinsamas Äripäeva veergudel, et sõda ei muuda minu investeerimisstrateegiat. Veel samal nädalal toetasin 1000 euroga Ukraina relvajõude. Ka Iraani sõjaks on mul plaan varuks.
Kui Teheran põleb, loevad portfellis lõpuks ikkagi kasumid ja marginaalid.
Foto: Majid Asgaripour
Aastad on näidanud, et aktsiaturud suudavad ka sõjaliste konfliktidega kohaneda märksa kiiremini, kui esialgu arvata oskame. Lähis-Idas toimuv tuletab selle vana mõtte nüüd taas meelde.
USA aktsiaturg lõpetas esmaspäeva eri suundades, samal ajal kui toornafta hind tegi järsu hüppe. Investorid kaalusid USA ja Iisraeli Iraanile suunatud rünnakute tagajärgi.
USA president Donald Trump andis mõista, et USA merevägi on valmis vajadusel tankereid läbi Hormuzi väina eskortima. “Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagavad Ameerika Ühendriigid energia vaba liikumise maailmale,” postitas president sotsiaalmeedias, lubades sekkuda niipea kui võimalik.
Eesti investorid panustasid Leedu kinnisvarahalduse ja inseneeriteenuste grupi Civinity võlakirjaemissiooni 2,37 miljonit eurot, mis moodustas ligi viiendiku kogu kaasatud summast. Ettevõte kaasas emissiooniga kokku 13,54 miljonit eurot, mis on kontserni ajaloo suurim ühe emissiooni tulemus.