Rahatarkuse vabadus löögi all — mina tahan ka edaspidi suukorvi varnas hoida
Panin eile korraks aktsiagraafikud kinni ja läksin riigikokku. Mitte selleks, et riigi eelarvet paika panna, vaid et kuulata ja arutleda selle üle, kas rahatarkusest rääkimine on varsti sama ohtlik kui ilma loata investeerimisnõu andmine ämmale.
Esimese ümarlaua korraldas finantsinspektsioon juba oktoobri algul. Nüüd sekkus meediakära tõttu ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev, kes tahtis end teemaga kurssi viia.
Foto: FInantsinspektsioon/Silver Raidla
Kui mind nii-öelda vanakooli investorina esimest korda finantsinspektsioonis koos portsu mõjuisikutega asja arutama kutsuti, siis toona käis mul esimesena peast läbi, et kas tõesti olen kuskil libastunud.
Finantsinspektsioon valmistab ette mõjuisikute heade tavade dokumendi uut versiooni, kus ühe olulisema muudatusena kohendatakse kriteeriumi “kuulaja tajumine”.
Finantsinspektsioon koostab heade ja halbade tavade raamistikku rahatarkust jagavatele mõjuisikutele. Tuntud investorite hinnangul on ettepanek aga paisutatud üle võlli ning seda järgides pole enam võimalik nõu andagi.
Kui finantsinspektsioon kutsus portsu mõjuisikuid ja minu kui “vana kooli” investori ühte ruumi, käis mul esimesena peast läbi, et kas tõesti olen kuskil libastunud. Sain kinnituse, et olen endale reeglid õigesti kehtestanud.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.