Välkkasv – kas ellujäämiseks maskeerunud strateegia?

Et ärid toimiksid riikide vahel, lisab see ahelasse transpordi-, kaubandus-, makse- ja teabevoogude võrgustikke. Kes tahab olla rahvusvaheliselt konkurentsis, peab kõiki neid võimalikult hästi ära kasutama; seega pole „Välkkasv“ üksnes tehnoloogiasektorile oluline raamat: see katab tegevusvaldkondi laiemalt ja kombinatsioonis.

Nagu Hoffman ütleb: „Kasutage tehisintellekti masinõpet ja tsüklid muutuvad veelgi kiiremaks.“

Välkkasv on alati juhtimislikult ebatõhus ning põletab eelduslikult läbi palju kapitali. Ükssarvikud ei raporteeri asjata sadade miljonite eurode kaasamist – see on nende ainus võimalus kasvu kindlustada. Üks terav näide raamatust: Bolti konkurendi Uberi juhid küsisid äsja palgatud insenerilt: „Kes on kolm parimat inseneri, kellega oled oma eelmisel töökohal koos töötanud?“ Seejärel saadeti neile kolmele tööpakkumised ilma vestluse ja taustakontrollita. Ühe laupäevaga palgati 100 arendajat. Missugune klassikaline ettevõte oleks selleks valmis? Aga kui teil pole teist valikut?

Hoffman ja Yeh väidavad, et tänapäeva maailmas on oluline „saavutada uskumatu kiirusega tohutu ulatus“, haarata turg enne, kui seda teevad konkurendid. Nende määratluse kohaselt seab välksõda „tõhususe ees kiiruse prioriteediks“ ning riskib „potentsiaalis katastroofilise lüüasaamisega, et maksimeerida kiirust ja üllatust“.