Raimo Seero: vaibkoodimine on ideede, mitte toodete jaoks

Tulevik kuulub neile ettevõtetele, kes julgevad kohelda tarkvara nagu pabertaskurätti – väärtuslikuna hetkes, kuid väärtusetuna ajas. Aga me peame tegelema ka äravisatavatest äppidest tekkivate prügimägedega, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

Eesti järgmine haridushüpe peaks olema tehisaru toega personaalne õppeprogramm juba 1. klassist, kirjutab Evelin Mikker arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Turundus ja tarkvaraarendus on jõudmas uude ajastusse, kus rakenduste loomine ei eelda enam programmeerija tausta. Vaibkoodimine ehk AI abil tarkvara ehitamine muudab viisi, kuidas me seni arendusprotsessi suhtunud oleme.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.