- OMX Baltic0,06%316,17
- OMX Riga0,47%893,77
- OMX Tallinn0,18%2 120,1
- OMX Vilnius0,29%1 423,54
- S&P 5001,05%7 137,9
- DOW 300,69%49 490,03
- Nasdaq 1,64%24 657,57
- FTSE 100−0,21%10 476,46
- Nikkei 2250,4%59 585,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%87,92
- OMX Baltic0,06%316,17
- OMX Riga0,47%893,77
- OMX Tallinn0,18%2 120,1
- OMX Vilnius0,29%1 423,54
- S&P 5001,05%7 137,9
- DOW 300,69%49 490,03
- Nasdaq 1,64%24 657,57
- FTSE 100−0,21%10 476,46
- Nikkei 2250,4%59 585,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%87,92
Inseneriteaduskonna dekaan: inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit
Riigikontrolli värske aruanne pakub omalaadse võimaluse peeglisse vaadata. On aeg seada inseneeria riiklikuks prioriteediks, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti võimekus kasutada inseneride tööjõudu on riigikontrolli vaates Euroopas viimane. See tähendab selget julgeolekuriski, millest me ei pääse 1%list eksamitulemust positiivseks kuulutades või projektipõhise rahastuse lõksu jäädes.
Minu esimene mõte inseneride õpetajana on see, et inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit. Tehnoloogiamahukas majandus ei saa tugineda alarahastatud õppele.
Jah, inseneeria, nende hulgas IT ja tervisetehnoloogiate õpe on kallis. Aga laborid, seadmed ja väikesed õpperühmad on vaieldamatult kvaliteedi eelduseks.
Praegu lapitakse kõrghariduses ja kutseõppes püsirahastuse puudujääke ajutiste programmide ja välisvahenditega. Kutsekoolides katab Inseneriakadeemia programm kohati kuni 84% inseneriõppe baasrahastusest.
See ei ole jätkusuutlik. Riik peab rakendama tegelikku õppekalliduse koefitsienti, mis arvestab erinevate valdkondade spetsiifikat.
Õnneks me ei pea jalgratast leiutama – näiteks Soomes ja Taanis on hariduse kalliduse diferentseerimist inseneerias edukalt rakendatud.
Järelkasvu huvides
Riigikontrolli aruanne on omalaadne võimalus peeglisse vaadata. Sealt vaatab vastu hulk tegevusi, mida inseneride järelkasvu tagamine eeldab. Loetlen siinkohal mõned.
Esiteks: riik peab määratlema selged koolitusprioriteedid, lähtudes tegelikust tööjõuvajadusest, mitte ainult õppeasutuste praegusest võimekusest.
Seotud lood
Suursündmusel „Tark tööstus 2026” kuulutati välja aasta tehase konkursi võitjad, kelle hulgas on Barrus, Tiksoja Puidugrupp ja A. Le Coq.
Eesti tööstusjuhtidel on järjest enam tahet ja julgust, et panustada automatiseerimisse, rääkis Äripäeva raadiole konverentsi "Tark tööstus 2026" peakorraldaja Harro Puusild.
Inseneriakadeemia 37 miljonit eurot tuleks suunata hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Meil on vaja riiklikku või valdkondlikku tööstuse ja noorte kokkuviimise platvormi, kirjutab Vello Konnimois arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.
Ehitussektoris ei kulu raha ainult objektidel, vaid ammu enne seda pakkumiste tegemiste ajal.
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Kristi Saare palgadirektiivi edasilükkamisest: see on ettevõtjatele solvav
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele