Loome riigi, kus iga kord, kui tehisaru teeb otsuse, on võimalik näha, miks ja kuidas see sündis. Kus algoritmid ei ole must kast, vaid klaaskarp, kirjutab filmiprodutsent ja -režissöör Aet Laigu konkursile “Edukas Eesti” saadetud arvamusloos.
Eesti ei pea olema kõige suurem, kiireim ega valjem. Piisab, kui oleme usaldusväärsed, ütleb Aet Laigu.
Foto: Erakogu
On täiesti võimalik, et elame ajal, mil tõde on saanud luksuskaubaks. Midagi sellist, mida vahel harva kohtab, aga mille ehtsuses ei saa kunagi lõpuni kindel olla. Avad hommikul telefoni, loed uudist, vaatad pilti ja mõtled: kas see juhtus päriselt, kas see inimene on päris ja kas see üldse kirjutati inimese poolt või autor on masin, kes teeskleb inimest, kes teeskleb masinat?
Ma teen ettepaneku luua Eesti e-residentsuse programmi analoogina AI-residentsuse programm, kirjutab Tarmo Virki arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riik ei pea sõltuma odavast tööjõust ja toorainest, kui tema peamine kapital on tark rahvas. 10 aastat on piisav aeg, et minna üle personaalsele haridussüsteemile, kirjutab Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.