Sten Argos: muudatus tuleb tähthaaval lahti mõtestada – ja hirm hajub

Me peame lahti saama algupäraselt marksistlikust teesist, et ühiskonna arengut veab majandus ning kultuur pole oluline. Ent kuniks riigivalitsusel on prioriteedid paigast ära ja arusaamised puudulikud, saavad omavalitsused – eriti linnad – kultuuri oma vastutusalaks teha, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.

Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis.

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet ja juht saab siin olla tasakaalustav jõud. “Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud,“ räägib vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen.

Ettevõtte keskastmejuhid on kõige olulisemad muutuste läbiviijad, kuid paradoksaalselt ka suurimad vastupanu osutajad. Vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks, rääkisid saate "Digitark äri" külalised.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.