Lembit Loo: kas Eesti on masinintellektimajanduseks valmis?

Kvantarvutid ei ole enam ainult teaduslaborite mängumaa – nende mõju ulatub juba praegu Wall Streeti tehnoloogiaettevõtete investeerimisotsustesse. Kuidas aga investorina saada osa sellest kuumast trendist?

Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

Tehnoloogiahiidudest Suure seitsmiku aktsiad liiguvad reedel järsult nädala lõikes punase nädala poole. Investorid muutusid üha skeptilisemaks selle suhtes, kas tehisintellekti arengut seni iseloomustanud kõrged hinnangud ja kulutuste tasemed on jätkusuutlikud.

LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.