Kristina Schotter: 10 nõuannet konfliktseks äriühingu üldkoosolekuks

Hoiu-laenuühistu ERIAL juhtfiguurid on seni kahes kohtuastmes süüdi jäänud investeerimiskelmuses ja omastamises, nende ühistusse oma raha paigutanud inimesed vaatavad samal ajal, kuidas ühistu kinnisvaraportfell on läinud, aga neile ikkagi raha ei maksta. See on pannud teravaid küsimusi küsima ka 100 000 eurot kaotanud tipp-poliitik Urmas Paeda.

Eesti spordikaubaäri tipptegija Sportlandi asutajad on läinud tülli suuromanikuga, Suurbritannia suurima spordipoodide äriga Sports Direct, otsaga on vaidlused kohtus.

Kui varem otsustatud dividendi maksmine ähvardab raskesse seisu sattunud ettevõtte tegevuse lõpetada, siis tuleb uuema kohtupraktika kohaselt eelistada aktsiaseltsi huve üksiku aktsionäri omale. Osaühingu osanikud võivad põhikirjas otsustada jaotada kasumit ka mittevõrdeliselt osaluste suurusega, ent seda teatud eeldustel, kirjutab advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kristina Schotter.

Sportlandi Leedu tütarfirma pikaaegne juht Vladas Korsakovas on kaks aastat oodanud allkirja, millega müüa pea 6 miljoni euro eest talle kuuluvad 15% UAB Sportland LT aktsiatest.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.