Innovatsiooninõunik: Eesti ettevõtjad innoveerivad veel üpris juhuslikult
Tõhus innovatsiooni juhtimine võiks aidata Eesti ettevõtetel globaalses konkurentsis oma positsioone tugevdada, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt.
“Innovatsioon pole juhuslik inspiratsioonipuhang või üksik edulugu uue toote turule toomisel,” kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Pilt on illustreeriv.
Foto: Panthermedia/Scanpix
Ühes on kõik edukad ettevõtted sarnased – nad teevad teadlikke valikuid, investeerivad süsteemselt innovatsioonivõime arendamisse ja loovad pidevalt uut väärtust. Innovatsioon pole juhuslik inspiratsioonipuhang või üksik edulugu uue toote turule toomisel. Pideva tootlikkuse kasvatamiseks peab innovatsioon olema strateegiline protsess, mis nõuab süsteemset juhtimist, õiget kultuuri ning oskust teha koostööd nii ettevõtte sees kui ka väljaspool seda.
Eestist võiks patendipanga kaasabil saada nüüdisaegse Euroopa mikrotööstuse keskuseks, kirjutab Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piiravad seadused ja tarbetu bürokraatia ei võimalda pealinnas ehitada teid ega tänavaid piisavalt kiiresti, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
On ainult üks positiivne stsenaarium, Venemaa pankrot
Tänapäeva maailmamajandus ei ole nullsummamäng, kus ühe riigi võit tähendab teise riigi kaotust, kirjutab majandus- ja investeerimishuviline ettevõtja Peep Kuld.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.