• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Eesti võiks oma väiksuse ja paindlikkusega olla ideaalne koht süsteemse mõtlemise rakendamiseks, kirjutab Martin Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Martin Altraja.
  • Martin Altraja.
  • Foto: Erakogu
Kas tulevad ette olukorrad, kus teeme kõvasti tööd, aga tulemust ei tule? Tihti tuleneb see sellest, et me ei mõista, kuidas süsteemid toimivad ja mis toob kaasa soovitud tulemuse kõige tõhusamalt.
Donella Meadows (1941–2001), Ameerika keskkonnateadlane ja süsteemimõtleja, on lisaks "Kasvu piiridele" kirjutanud klassikalise õpiku "Süsteemimõtlemise alused". Mida rohkem inimesi oskab mõelda süsteemide keeles, mõistab maailma keerukust ja näeb osadevahelisi seoseid, seda edukam on meie ühiskond tervikuna.
Süsteem on omavahel seotud elementide kogum, mis koosneb osadest, seostest nende vahel ja eesmärgist. Me elame süsteemide maailmas ja oleme ise süsteemid. Süsteemid toimivad kaht tüüpi tagasisideahelate kaudu: tasakaalustavad ahelad stabiliseerivad süsteemi, tugevdavad ahelad aga kasvatavad või vähendavad protsesse eksponentsiaalselt.
Muudame kollektiivset mõtteviisi
Süsteemimõtlejad teavad, et süsteemi käitumine on tugevalt määratud selle eesmärgiga – kui eesmärk on valesti püstitatud, siis optimeerib süsteem end vale asja saavutamiseks, isegi kui kõik süsteemi osad töötavad ideaalselt.
Näiteks kui seada ühiskonna eesmärgiks majanduskasv, siis teeb see ühiskond kõik endast oleneva, et kasvatada majandust. Majandus võib kasvada, samal ajal kui rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte.
Eesti SKT on kasvanud märkimisväärselt, kuid samas on püsinud või isegi süvenenud regionaalsed erinevused, kus Tallinn ja Harjumaa arenevad kiiresti, ent maapiirkonnad jäävad maha. Tugevat majanduskasvu võib saata töö ja eraelu tasakaalu halvenemine, kogukondlike sidemete nõrgenemine ning vaimse tervise probleemide sagenemine. See on klassikaline näide süsteemist, mis optimeerib vale mõõdikut.
Kui ühiskond soovib tagada riigi julgeolekut ja seda mõõdetakse riigikaitsele kulutatud rahasummana, siis toodab süsteem kaitsekulutusi. See võib pakkuda julgeolekut, aga ei pruugi. Tegelikult võib see julgeolekut õõnestada, kui kulutusi tehakse ülejäänud majanduse arvel ning kui kulutused tehakse ülemäärasele, ebavajalikule või mittetöötavale relvastusele.
Ilmselt võiks kaitsevägi suurenevate kaitsekulude juures osta tõepoolest mõne allveelaeva, nagu enne teist maailmasõda, kuid see on näide sellest, kuidas kaitsekulu suurendab julgeolekut vähesel määral.
Eesti ees seisvad väljakutsed on omavahel põimunud ja nõuavad süsteemset lähenemist. Eesti võiks oma väiksuse ja paindlikkusega olla ideaalne koht süsteemse mõtlemise rakendamiseks.
Meie väljakutsed ei ole mitte ressursside puudus, vaid pigem võimekus olemasolevate klotsidega võimalikult oskuslikult mängida, näha seoseid erinevate valdkondade vahel ja julgus teha pikaajalisi, süsteemseid muudatusi. Kui muudame oma kollektiivset mõtteviisi, muutuvad ka lahendused, millest me üldse mõelda oskame.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele