Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: muldmetallid võivad sõja lõppmängu vormida
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Kolm nädalat USA presidendina ametis olnud Donald Trump on alustanud uut võimuperioodi pea kõiki valitsemistavasid rikkudes. Kuidas Lääne julgeolekugarant käitub edasi, pole vähemasti ajalooliste paralleelide põhjal võimalik öelda.
Otsused riigi toetusi koomale tõmmata on alati kellelegi valusad, vajalike kärbete juures olgu siiski esil selgitused ja inimlikkus, mitte poliitiline revanšism, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopaga arvestamine ei näi suures pildis kuigi oluline
Eksistentsiaalse iseloomuga riskid – kliimamuutused, pandeemiad ning tehisintellekt – testivad lähiaastail inimkonna elastsuse piire, samal ajal kui geopoliitiline võitlus majandushiidude vahel teravneb, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu.
Aktiivse sõjategevuse lõppemine Ukrainas annaks Venemaale võimaluse vägesid ümber paigutada, see tooks aga pea kindlasti kaasa ohutunde järsu kasvu Venemaa naaberriikides. Lubadus maksukoormust langetada jääb seetõttu tõenäoliselt järjekordseks valimiste-eelseks blufiks, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.