Advokaadid: viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal
Ka ettevõtte juhtkonna liikme soovimatus delegeerida ülesandeid või võtta puhkust võib teatud juhtudel olla selge ohumärk, et asjad ei ole äriühingus korras, kirjutavad Karin Madisson ja Albert Linntam advokaadibüroost Sorainen.
“Kui ühingul puudub korrektne dokumentatsioon, siis on see üks ohumärk. Eriti kõrge risk esineb näiteks siis, kui keegi juhtkonnast hoidub jagamast infot, ei delegeeri enda ülesandeid ega võta puhkust või kui laekub vihjeid kahtluste kohta,” kirjutavad advokaadid Albert Linntam ja Karin Madisson.
Äriühingu omanikel on pettuste ja muude juhtimisalaste kahtluste kontrollimiseks mitmeid võimalusi. Üks selline tööriist on erikontroll, mille käigus koguvad ja analüüsivad välised spetsialistid dokumente ning annavad erapooletu hinnangu näiteks raamatupidamisandmete korrektsuse või tehingute seaduslikkuse kohta.
Kodumasinate müüja Electroluxi juhid varastasid Eestis aastaid sadu tuhandeid suurfirma tagant, süüdistab prokuratuur. Skeemi aitasid elus hoida reklaami-suhtekorraldusfirmade arved, mis peale vaadates tundusid täiesti süütud.
Tuntud spaaärimees Kalle Kuusik ning tavaliselt teiste raskustes firmade juures toimetav pankrotihaldur Martin Krupp on end silmapaistvasse probleemide puntrasse mänginud.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?