Eero Loonurm: ärme jäta Eestit ilma sõpradest ja tulust
Välistudengitel on suur majanduslik mõju
Talendipoliitika ja õpiränne ootavad seadusandluses pikisilmi uusi lahendusi, kusjuures eeskujud on täiesti olemas, kirjutab haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis. Maksupanus Eesti majandusse oli neilt 14 miljonit eurot.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.