Katsetamise kultuur on Eesti avalikus sektoris juurdunud paremini, kui oskaks aimata, kirjutab riigiametnik Mikk Vainik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tihti tabame end aruteludest, kus üks või teine riiklikult paika pandud koefitsient tekitab paksu pahandust. Mõne jaoks on poliitikute palgakordaja keskmise sissetulekuga võrreldes liiga suur, palju tüli on ka lasterikaste ja vähem lasterikaste perede lastetoetuse arvutusmeetodite erinevusest. Kes siis jätaks kasutamata võimalust arvustada kaasmaalase rahakoti sisu!
Alles siis, kui 2% + 4% teise samba pensionimaksete süsteemist saab Eestis 6% + 4% + 6% süsteem, jõuavad Eesti pensionid tulevikus 70%ni keskmisest palgast ehk sinna, kus on ka ülejäänud Euroopa, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Anname inimestele võimaluse määrata endale kaks elukohta ning seeläbi suunata pool oma tulumaksust ühte ja pool teise omavalitsusesse, kirjutab Indrek Maripuu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisintellekti kasutegur on nii suur, et tagasiteed sellest enam pole. Ent mis roll jääb inimesele, kui AI kõike oskab? Mõttetöö asemel võib selleks kujuneda hoopis teatud laadi füüsiline ja käegakatsutav tulemus, peenmotoorika, loovusel ja tunnetel põhinevad võimed, kirjutab ettevõtja Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?