Läbirääkimised Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveraamistiku üle on jõudmas otsustavasse etappi. Eelarvearutelu ei ole lihtsalt mäng numbritega. Selle tulemus määrab kindlaks, mida Euroopa Liit suudab oma inimestele pakkuda, kirjutab Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn.

- Johannes Hahn.
- Foto: G. Boulougouris
Komisjon esitas oma ettepanekud 2018. aasta mais, läbirääkimised algasid tänavu ning nüüd on eesistujariik Soome teinud kompromissettepaneku. Eelarve koostamine on kahtlemata keeruline ülesanne. Liikmesriikide seisukohad on väga erinevad – mõned nõuavad Brexitit silmas pidades püksirihma pingutamist, teised on kindlad, et on sektoreid, näiteks põllumajandus ja regionaalareng, mida tuleb ka edaspidi toetada. Paljud tõstatasid küsimuse, kas maksumaksja ikka saab parima, mida tema riigi panuse eest Euroopa Liidu eelarvesse on võimalik saada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.